Põhjavesi

Vesi

Põhjavesi on maapinnast allpool olev kivimite ja setete lõhedes ja poorides olev vaba vesi, mis võib liikuda raskusjõu või rõhu toimel. Põhjaveetase on sügavus maapinnast, kust alates on kivimid või setted veega küllastunud – sellest ülespoole jäävas aeratsioonivöödis olevat vett ei loeta põhjaveeks.

Eesti põhjavee mahuks on hinnatud 2000 km3 (Geology and Mineral Resources of Estonia https://geoloogia.info/geology/index.html ). Kivimite erinevast veejuhtivusest tingituna on maapõues vaheldumisi lasuvaid vettandvaid ja vettpidavaid kihte. Põhjaveekihi moodustab enam-vähem ühtlase litoloogilise ilmega poorsetes või lõhelistes kivimites või pinnases ulatuslikul alal leviv põhjavesi.

Veemajanduse korraldamises on põhjavee seisundi hindamise üksusena kasutusel ’põhjaveekogumid’, mis veeseaduse kohaselt on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Eestis on eristatud 31 põhjaveekogumit. 

Vaata lisaks:

Kaardikihtide vaatamiseks võib kasutada ühte neist vabavarana levitatavast tarkvarast:

Kõiki kaardikihte on võimalik alla laadida Keskkonnaportaali kaardirakendusest. 

Põhjaveekogumid

Vaata ka:

Puurkaevude registritoimingute puhul pöörduda Keskkonnaagentuuri klienditoe poole: @email 

Näiteid puurkaevude registritoimingutest:

  • puurkaevu andmete esitamine
  • koordinaatide või sanitaarkaitseala muutmise soovi korral,
  • registri väljavõtete jmt soovi korral

Puurkaevu tohib rajada vastavat tegevusluba omav ettevõtja või isik. Vaata tegevuslubade omajaid siit.

Otsi luba/litsentsi ettevõtte või isiku järgi.

Puur- või salvkaevu rajamise soovi kohta leiab täpsemat informatsiooni Keskkonnaameti lehelt .

Ajalugu

Eestis on põhjavee seiret paljudes kaevudes teostatud juba nõukogude ajast. 1958-st aastast algas kompleksne Eesti territooriumi geoloogilis-hüdrogeoloogiline kaardistamine, mille käigus rajati järgmistel aastakümnetel suur hulk uuringu puurauke. Põhjavee seisundi uurimist alustati Eesti Hüdrogeoloogia Jaamas vastavalt pikaajalisele projektile, mis kinnitati 1960. aastal. 1960-ndatest algavadki meie tänapäevase põhjavee seirevõrgu kõige vanemad andmeread. Seire vaatlusvõrk on olnud läbi ajaloo erineva mahuga – 1961. aastal oli võrgus 215 vaatluskaevu, 1990. aastal 760 vaatluskaevu.

Alates 1990. aastast muutusid põhjaveeseire pidamise alused taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Üleminekuperioodil põhjaveeseire praktiliselt katkes. Veehaarete seiret pidid korraldama vee-ettevõtted, kaevandusveega seotud seiret – kaevandused ja karjäärid ning seiret reostusobjektidel – sellega seotud ettevõtted. Taasiseseisvunud Eesti riiklik seireprogramm toimub alates 1995-ndast aastast, mis on tänasel kujul aset leidva põhjavee seire alguseks. Põhjavee seiret on mõjutanud nii Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivi (VRD), kui põhjavee direktiivi üle võtmine, millega algatati Eestis põhjaveekogumite moodustamise protsess (esimesed põhjaveekogumid kinnitati 2004. aastal, viimati uuendatud 2019. aastal). Raamdirektiivi kohaselt peab seire andma ülevaate kõikide põhjaveekogumite kohta igas Eesti valgala piirkonnas. VRD kohane Eesti põhjaveekogumite hindamise ja läviväärtuste määramise metoodika töötati välja 2013. aastal (täiendati 2019. aastal Eesti Geoloogiateenistuse poolt) ning selle põhjal hinnatakse iga 6 aasta tagant põhjaveekogumite seisundeid (2014 ja 2020). Seoses Euroopa Liidu nitraadidirektiivi üle võtmisega on Eestis põhja- ja pinnavee kaitseks moodustatud intensiivse põllumajandustootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Sellistele aladele on veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnanõuded ja piirkonnas teostatakse alates 1995. aastast nitraaditundliku ala (NTA) seiret.

Põhjaveekogumite seire aruanne

2021. aasta põhjaveekogumite seire aruanne on leitav siit.

Seiretöö teostamise aluseks on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) poolt teostatud seire andmed, mis on avalikustatud Keskkonnaseire infosüsteemis (KESE). Põhjaveekogumite seire raames teostatakse igal aastal kõikidel põhjaveekogumitel koguselist ja keemilist seiret. Koguselises seires on 259 puurkaevu, millest mõõdetakse automaatanduritega või käsitsi regulaarselt veetaset. Keemilises seires on 242 puurkaevu, kust suvekuude jooksul võetakse veeproov põhjavee üldkeemiliste näitajate määramiseks ja vastavalt rotatsioonile analüüsitakse ka ohtlikke aineid. Neist 24 seirejaama kuuluvad NTA seiresse ning nende andmed on analüüsitud NTA töö raames. Veetaseme mõõtmisi ei teostatud neljast seirekaevust, kuna kohapealne olukord ei võimaldanud seda seega teostati veetaseme mõõtmisi 255 seirekaevus. Veeproove võeti kõigist 242 seirekaevust.

2021. aasta kujunes sademete poolest pikaajalise keskmisega võrdseks, Eesti keskmine sajusumma oli 99% normist. Seetõttu olid ilmastikutingimused looduslähedastes tingimustes olevate veekihtide põhjaveele põhjaveevaru täienemiseks soodsad nagu ka eelneval aastal.

Põhjavee kasutamisel joogiveena on Eestis enamikes põhjaveekogumites probleeme suure rauasisaldusega, mis on põhjavees loodusliku päritoluga, sattudes põhjavette ennekõike Eesti geoloogilise eripära tõttu. Suurimad üldraua sisaldused olid Kvaternaari, Devoni, Siluri-Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi põhjaveekogumites.

Põhjavee koguseline ja keemiline seisund Eestis on endiselt enamikes piirkondades hea ja stabiilne. Hoolikalt tuleb ka edaspidi jälgida suuremat veevõtu mõju ranniku- ja kaevanduspiirkondades ja ohtlike ainete sisaldusi Ida-Virumaal ja maapinnalähedastes põhjaveekihtides.

Nitraaditundliku ala seire aruanded leiab KESE  infosüsteemist.

Põhjavesi on Eestis peamine joogiveeks kasutatav mageveeallikas. Meil on põhjavesi kättesaadav peaaegu kõikjal, kuid sageli võib see oma looduslike omaduste või inimtegevusest mõjutatuse tõttu vajada mõningast töötlemist, et tagada tervisele ohutu ja kvaliteedinõuetele vastav joogivesi.

2020. aastal hindas Eesti Geoloogiateenistus kõigi 31 põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi. Võrreldes eelmise hinnangu perioodiga 2014. aastal vähendati põhjaveekogumite arvu, täiendati metoodikat ning kasutati rohkem põhjavee ja pinnavee omavahelise sõltuvuse infot. Hinnangu tulemusena osutus 8 põhjaveekogumit halba seisundisse (Kambriumi–Vendi Voronka, Ordoviitsiumi Ida-Viru, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini, Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu, Siluri–Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, Kvaternaari Vasavere ja Kvaternaari Prangli põhjaveekogum). Lisaks hinnati 6 põhjaveekogumit heasse, kuid ohustatud seisundisse. Kokkuvõttes on hinnangu kohaselt Eestis 74% põhjaveekogumitest heas keemilises ja 94% kogumitest heas koguselises seisundis. 

Loe 2020. aasta põhjavee seisundi kokkuvõtet siit. Lisaks vaata ka põhjavee seisundi interaktiivset kaardilugu.

Põhjaveekogumite 2020. aasta seisundi aruande failid on leitavad siit:

Antud töö rahastati Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt.

2021. aasta põhjaveevarud ja -bilanss

Põhjaveevaru on vee kogus, mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi säilimine.

Põhjaveevaru tuleb piirkonnas hinnata juhul, kui veehaardest võetav põhjaveekogus ületab ööpäevas 500 m3. Põhjaveevaru uuringu aruanded vaatab läbi ja esitab keskkonnaministrile kinnitamiseks põhjaveekomisjon. Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus. Lisaks esitatakse aruandes kehtestatud põhjaveeveevarud, -veevõtt ja –veevõtu muutused maakondade ning põhjaveekogumite piires.

2021. aastal Eestis kehtestatud põhjaveevarud

31.12.2021 seisuga oli Eestis kehtestatud põhjaveevaru kokku 333 325 m3/d, millest joogi-olmeveevaru osa moodustas 332 685 m3/d ning mineraalveevaru osa oli 640 m3/d. Kehtestatud põhjaveevarudest oli kasutuses 84 355 m3/d, mis moodustab 25% kehtestatud põhjaveevarude kogumahust.

Põhjaveevõtt Eestis 2021. aastal

2021. aastal oli kogu riigi põhjaveevõtt 637 366 m3/d, mida oli 29 941 m3/d võrra enam kui 2020. aastal. Ligikaudu 80% kogu riigi põhjaveevõtust moodustab kaevandusest ja karjääridest ärajuhitud vesi (511 493 m3/d). Joogi ja -olmevee osa oli 125 793 m3/d ning mineraalvett pumbati  80 m3/d.

Kaevandused ja karjäärid

2021. aastal suurenes Eesti kaevandustest ja karjääridest ärajuhitava vee kogus võrreldes aastatagusega 6%. Oluline on märkida, et põhjaveevõtu kasv tuli Ida-Virumaa kaevanduste ja karjääride arvelt, kus veevõtt kasvas aastatagusega võrreldes 34 061 m3/d. Kokku juhiti Eestis kõigist kaevandustest ja karjääridest põhjavett ära koguses  186 650 135 m3 ööpäevas, mis teeb keskmiselt 511 492 m3 ööpäevas.

Kokkuvõtteks

2021. aasta andmetele tuginedes võib kokkuvõtvalt järeldada, et põhjavee tarbimine on Eestis võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis. Samas, joogi-, olme- ja mineraalveevõtt põhjavee koguselisele kvaliteedile ohtu ei kujuta, kuna põhjaveemaardlatele kehtestatud varud on suuremad kui põhjaveevõtt nende varude piires. 

Kasutatud lühendid:
m3/d – kuupmeetrit ööpäevas

 

vesiPõhjaveebilansi andmed: