Mets katab 50% Eesti maismaast ning on seega oluline keskkonnakujundaja. Mets on paljude taimede kasvukoht ning loomade elupaik, aga ka koht, kus puhata ja lõõgastuda. Samas on mets ka olulisim taastuv loodusvara ning toorainebaas energeetikale ja tööstusele, andes tööd ja leiba mitmekümnele tuhandele inimesele.
Andmed uuendamisel
- METSAD
-
Eesti topograafia andmekogu (ETAK) 2020. a väljavõtte alusel on Eestis metsamaad 2 342 961 ha ehk 51,8% Eesti territooriumist (tabel 1). Kui Võrtsjärv ja Peipsi järve Eestile kuuluv osa välja jätta, siis katab metsamaa Eestimaast koguni ligi 54%. 1
2019. a statistilise metsainventeerimise (SMI) järgi on metsamaad hinnanguliselt 2 332 575 ha ehk 51,4% kogu Eesti territooriumist (tabel 1). Kui Võrtsjärv ja Peipsi järve Eestile kuuluv osa välja jätta, siis katab metsamaa SMI andmetel 53,6% Eestimaast.1 Metsaga metsamaad * on SMI järgi vastavalt 47,2% ja 49,3%**.
Rangelt kaitstava ja Natura 2000 alade metsamaa pindala ja osakaal ETAK ja SMI metoodika võrdluses:
Maakondadest kõige metsasem on Hiiumaa (metsasus 65,3%). Järgnevad Ida-Virumaa (63,0%) ja Saaremaa (60,5%). Metsavaeseim maakond on Tartumaa (42,1%).2
SMI järgi maakondade metsasus (%) koos kaitstavatele aladele (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, üksikobjektid, kohaliku tasandi looduskaitseobjektid) jääva metsamaa ning loodusreservaatidesse ja sihtkaitsevöönditesse kuuluva metsamaa osakaaluga maakonna metsadest.
Metsanduse arengukavas aastani 2020 määratletud 10%-line metsade range kaitstuse määr saavutati aastaks 2010.3 1. jaanuari 2020 seisuga oli rangelt kaitstava metsamaa pindala 306 323 ha ehk 13,1% Eesti metsamaast (ETAK 2020 järgi). SMI metoodika järgi oli rangelt kaitstava metsamaa hinnanguline pindala 332 648 ha ehk 14,3%104 Eesti metsamaast (tabel 1). Riigimetsamaa 1,19 mln hektarist on range kaitse all neljandik.
Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide 2019. aasta aruande kohaselt on Eestis kõige kehvemas seisus just metsade elupaigad järgnevad sood ja niidud). Halvas seisundis on kokku 4 elupaigatüüpi, millest kaks on metsaelupaigad: vanad loodusmetsad (9010*) ja soo-lehtmetsad (9080*). Halvas seisundis metsaelupaikade põhjuseks on nende ebasobiv majandamine. Soo-lehtmetsade seisundit mõjutavad kõige rohkem jätkuvalt toimivad kuivendus- ja maaparandussüsteemid ning nende rekonstrueerimine. Soodsas seisundis metsaelupaikades (9180*, 91E0*) on aidanud mitmekesistel kooslustel püsida kõrge kaitstuse protsent (mõlemal 92%).4
Eestis esinevate loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide looduskaitselised üldhinnangud ning viimasel aruandeperioodil (2013-2018) ning trend.4
Rohkem Eesti metsade kohta saab lugeda Keskkonnaagentuuri Aastaraamatust "Mets 2019".
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
* Metsaga metsamaa on maa, mille pindala on vähemalt 0,1 ha, seal kasvavate puude kõrgus on vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitus vähemalt 30%.
** SMI suhtelise vea suurus metsamaa pindala puhul on +/-1,1% ja metsaga metsamaa puhul +/-1,2%, s.t 95% tõenäosusega jääb metsamaa pindala vahemikku 2 306 917–2 358 233 ha ning metsaga metsamaa pindala vahemikku 2 116 296–2 167 704 ha.
1 Sims, A., Roasto, R. 2020. Metsad. Roasto, R., Tampere, U. (toim). Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn: 147-151.
2 Keskkonnaagentuur, 2020. SMI 2019.
3 Keskkonnaagentuur, 2019. Aastaraamat Mets 2018. Tallinn.
- ÜLEVAADE METSAÖKOSÜSTEEMI SEISUNDI INDIKAATORITEST
-
2019. aastal koostatud ülevaade metsaökosüsteemi seisundi indikaatoritest riiklike keskkonnaseirete põhjal.
-
Õigusaktid
-
- Metsaseadus
- Metsa majandamise eeskiri
- Metsa korraldamise juhend
- Metsakorraldaja katsetöödele ja eksamitele esitatavad nõuded, katsetööde ja eksamite korraldamise ning tulemuste hindamise ja metsakorraldaja tunnistuse andmise kord
- Metsakorraldustööde tehniliste vahendite kohta esitatavad nõuded
- Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korra kinnitamine
- Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord