Uudised

Radioaktiivsete jäätmete käitlemisega tegelev AS A.L.A.R.A. ja Lääne-Harju vald sõlmisid möödunud nädalal hankelepingud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise uuringuteks ning kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu esimese etapi koostamiseks ja mõjude hindamiseks.

Keskkonnaministeerium on asunud kaasajastama ja korrastama keskkonnakaitselubade süsteemi. Uue kasutajakesksema süsteemi loomisele on igaühel võimalik kaasa rääkida.

Keskkonnaministeerium ootab kuni homme südaööni kandidaate konkursile „Aasta keskkonnavaldkonna mõjuisik“. Tiitliga autasustame inimest, kes on oma isikliku eeskuju, loomingu või vabatahtliku tegevusega edendanud Eesti inimeste keskkonnateadlikkust.

Täna, 14. oktoobril tähistatakse neljandat korda rahvusvahelist e-jäätmete päeva, millega pööratakse tähelepanu elektroonikajäätmete vähendamisele ja taaskasutusele.

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile seadusemuudatused, mille järgi asulate lähedal asuvad kogukondadele olulised riigimetsad määratletakse edaspidi kohalike omavalitsuste üldplaneeringuis ning need metsad saavad kohalike elanike ja omavalitsusega kooskõlastatud majandamiskava.

Aasta kõige olulisematel kalandusläbirääkimistel jõuti kokkuleppele, mille järgi Liivi lahe räimekvoot suureneb, ka kilu saavad Eesti kalurid järgmisel aastal tänavusest rohkem püüda, kuid Läänemere avaosa räimekvoot väheneb kehvas seisus varude tõttu.

Tänasest saab osaleda Erra jõe ja Kiviõli kraavi jääkreostuse ohutustamise projekteerimis- ja ehitustööde riigihankel. Eemaldada tuleb ligi 23 500 m3 reostunud pinnast, mis on veekogudesse kogunenud Kiviõlis 1920-1980/ndatel tegutsenud põlevkiviõlitehase tõttu.

Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid ajakohastatud üleujutusega seotud riskide maandamiskavade kohta. Aega ettepanekute tegemiseks on kuni aprilli alguseni.

Täna 11.oktoobril algavatel Euroopa Liidu kalanduse ministrite läbirääkimistel lepitakse kokku 2022. aasta kalapüügikvoodid Läänemerel. Eesti jaoks on eelkõige olulised räime- ja kilukvoodid, kuid ka lõhepüügi võimalused.

Metsanduse uue kümnendi arengukava (MAK2030) on esimene riiklik arengukava, mille puhul hindavad eksperdid lisaks keskkonnamõjule ka selle kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku mõju.