Uudised

Looduskaitsekoerad võivad olla suureks abiks raskesti uuritavate liikide tegevusjälgede tuvastamiseks looduses. Keskkonnaamet korraldab koos partneritega praktilise seminari, mille käigus tutvustatakse lõhnakoerte kasutamise võimalusi liikide inventuuridel ja seiretööl.

Lendorava seiret on nüüdseks korraldatud juba 30 aastat. Iga-aastaselt kontrollib Keskkonnaagentuur kõiki Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud lendorava leiukohti ja lisaks inventeeritakse ka teisi sobivaid elupaiku. 2023.

Lendorava seiret on nüüdseks korraldatud juba 30 aastat. Iga-aastaselt kontrollib Keskkonnaagentuur kõiki Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kantud lendorava leiukohti ja lisaks inventeeritakse ka teisi sobivaid elupaiku. 2023.

Kliimaministeerium esitas oma ettepanekud, kuidas automaksu rohkem keskkonnasõbralikumaks muuta. Eesti sõidukipargi keskkonnasõbralikumaks muutmiseks peab mootorsõidukimaks võtma oluliselt rohkemal määral arvesse sõiduki keskkonnamõjuga seotud näitajaid.

2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku.

2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku.

2022. aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates (joogi- ja olmevesi, mineraalvesi, ärajuhitud põhjavesi) on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku.

2022.aasta põhjaveebilansi aruandele tuginedes võib järeldada, et põhjavee tarbimine kõigis alamkategooriates on võrreldes aastatagusega kerges tõusutrendis, jäädes üldjoontes siiski samasse suurusjärku.

Tallinna ringkonnakohus jättis rahuldamata määruskaebuse, millega MTÜ Eesti Suurkiskjad taotles esialgse õiguskaitse korras karujahi peatamist korralduse üle peetava kohtuvaidluse ajaks.

Tänavu 15. veebruaril jõustus pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel. See tähendab, et jahimehed ei tohi märgaladel või veekogu läheduses pliihaavleid kasutada ega kaasas kanda ka siis, kui jahitakse metslinde või väikeulukeid.