Uudised

Keskkonnaagentuuri eestvedamisel viidi 2023. aasta sügisel läbi uuring, mille eesmärk oli hinnata inimeste teadlikkust äärmuslikest ilmaoludest ja kliimamuutustest. Oma arvamuse ilmainfo kättesaadavuse, kasutatavuse, ohtlike ilmanähtuste ning kliimamuutuste kohta andsid 265 küsitlusele vastajat.

Euroopa Liidus (EL) ja mujalgi maailmas on riigid seadnud eesmärgiks ökosüsteemide paiknemise, seisundi ning nende pakutavate hüvede kaardistamise ja looduse hüvede majandusliku ning sotsiaalse väärtuse hindamise.

Keskkonnaamet määras Olerexile biokütuste osakaalu nõude korduva täitmata jätmise eest rahatrahvi 8 miljonit eurot. Väärteomenetluses tegi Keskkonnaamet kindlaks, et taastuvatest allikatest valmistatud kütuse asemel suunati tarbimisse fossiilkütust.

Keskkonnaamet määras Olerexile biokütuste osakaalu nõude korduva täitmata jätmise eest rahatrahvi 8 miljonit eurot. Väärteomenetluses tegi Keskkonnaamet kindlaks, et taastuvatest allikatest valmistatud kütuse asemel suunati tarbimisse fossiilkütust.

RMK uus looduskaitseprojekt võtab fookusesse inimtegevuse tõttu kannatada saanud soode ja veekogude seisundi parandamise. 2029. aastani kestvat projekti rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja selle eesmärk on teha looduse parandamiseks vajalikke töid kokku 9400 hektari ulatuses.

Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aruande kohaselt on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja kiiremini rakendada kehtivaid õigusakte ja uusi ambitsioonikaid meetmeid. Kliima- ja keskkonnateadlikkust tuleks laiendada ka teistesse poliitikavaldkondadesse.

Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aruande kohaselt on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja kiiremini rakendada kehtivaid õigusakte ja uusi ambitsioonikaid meetmeid. Kliima- ja keskkonnateadlikkust tuleks laiendada ka teistesse poliitikavaldkondadesse.

Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aruande kohaselt on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja kiiremini rakendada kehtivaid õigusakte ja uusi ambitsioonikaid meetmeid. Kliima- ja keskkonnateadlikkust tuleks laiendada ka teistesse poliitikavaldkondadesse.

Eesti veemajanduses on Euroopa Liidu (EL) toetused oluliselt vähenemas, kuid kvaliteetse vee- ja kanalisatsiooni kui elutähtsa teenuse jätkumiseks vajab sektor ka edaspidi suuremahulisi investeeringuid. Kliimaministeeriumi kokku kutsutud veeteenuse juhtrühm peab 2025.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) otsustas rahastada Tallinna sadama, Eesti Energia, Utilitase ja Derivaat NH3 rohevesiniku projekte 40,5 miljoni euro ulatuses. Kolm ettevõtet plaanivad koos partneritega rohevesiniku kasutusele võtta transpordisektoris ning üks keemiatööstuses.