Uudised

2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24 390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005–2022 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2023. aastal äikest kümnendiku võrra rohkem.

22.-23. jaanuaril Kliimaministeeriumis toimunud energiasalvestusele keskendunud häkatonil tõdesid osalejad, et taastuvenergiale üleminekul on vaja esmalt eemaldada salvestuse arengut piiravad takistused seadustes.

KIKi metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu kirjutab 25. jaanuari Õhtulehe metsalisas Mets ja Põld, et kliimamuutused dikteerivad üha enam seda, kuidas me peaksime oma metsi majandama.

Riigimetsa Majandamise Keskus ootab õpetajate streigi ajal kõiki huvilisi külastuskeskustesse, pakkudes 23.-26. jaanuaril kaheksas Eestimaa paigas võimalust oma loodusteadmisi täiendada ja põnevates töötubades osaleda.

Kliimaministeerium korraldab 22.-23. jaanuaril koostöös Eesti Energia, Energiasalve ja teiste turuosalistega häkatoni, mis keskendub elektrisalvestuse rollile 100% taastuvenergia eesmärgi täitmisel.

Kliimaminister Kristen Michal andis eile, 18. jaanuari kabinetinõupidamisel valitsuse liikmetele ülevaate käimasolevatest uuringutest, mille eesmärk on kaardistada Eestis leiduvad kriitilised tulevikumaavarad.

11. detsembrist kuni 28. detsembrini said metsaomanikud esitada KIKile taotlusi metsameetmest toetuse taotlemiseks. Kokku esitati 334 taotlust kogusummas 3,33 miljonit eurot. Erinevaid hooldustegevusi planeeritakse ca 9700 hektaril erametsamaal. 

Keskkonnaameti peadirektor esitas täna riigikogu keskkonnakomisjonile põhjendused, miks muuta klaasangerjate ümberasustamiseks lubade andmise tingimused edaspidi märksa rangemaks või kaaluda kahtluste korral lubadest keeldumist.

Keskkonnaameti peadirektor esitas täna riigikogu keskkonnakomisjonile põhjendused, miks muuta klaasangerjate ümberasustamiseks lubade andmise tingimused edaspidi märksa rangemaks või kaaluda kahtluste korral lubadest keeldumist.

Projekti eesmärk on maandada Eesti riskipiirkondades üleujutustest tingitud võimalikke kahjulikke tagajärgi ning tõsta üleujutusohuga seonduvat teadlikkust ja tegutsemispädevust.