Avaldasime Keskkonnaportaalis 2022. aasta hüdroloogia valdkonna sündmusi kajastava videoloo ja Keskkonnaagentuuri blogis põhjalikuma postituse, kus toome välja möödunud aasta 10 kõige tähelepanuväärsemat hüdroloogilist tähelepanekut.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et aasta 2022 oli veevaene. Eesti jõgede keskmine äravool moodustas 82% pikaajalisest keskmisest, ka sademeid oli aasta lõikes vaid 80% normist. Kevad, suvi ja ka sügis olid normist sademevaesemad ning suvi ja sügis normist soojemad. Alates maist kuni aasta lõpuni olid jõgede ja järvede veetasemed pikaajalisest keskmisest madalamad ning äravool jõgedest keskmisest väiksem.
„2022. aasta madalveeperiood paistis silma oma pikaajalise kestvuse ja veevaesuse poolest. Eestis algab suvine madalveeperiood enamus jõgedel juuni keskel ja kestab septembri lõpuni või oktoobri alguseni. Sel aastal algas see juba mais ning kestis aasta lõpuni,“ võtab aasta kokku hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk.
Keskkonnaportaalis saad pikemalt tutvuda keskkonna teemadega ning omandada keskkonnaalaseid teadmisi. Samuti leiab sealt möödunud aastal ilmunud seirevideod 2021. aasta andmete kohta.