> Vaata ka samal analüüsil põhinevat tuuleenergeetika planeeritava ja hinnangulise võimsuse visualiseeritud töölauda.
Taust
Tuuleenergia osakaal Eesti elektritootmises mängib olulist rolli riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) eesmärkide saavutamisel. Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostas Keskkonnaagentuur (KAUR) koostöös Kliimaministeeriumi (KliM) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga (REM) kvartaalselt uueneva visualiseeritud töölaua.
Rajatud tuulikute andmed, mis on osaliselt aluseks ka Keskkonnaagentuuri võimsuste arvutamise valemile, pärinevad Maa-ameti Eesti topograafia andmekogust. Võimsuste arvutamisel võeti arvesse ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni koondatud informatsiooni. Katastrite tuvastamisel tugineti Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kinnistusraamatu andmetele (juuli lõpu seisuga). Ülevaates on arvestatud peamiselt suuremate tuuleparkidega st. kõiki üksiktuulikuid ei ole kajastatud.
Kliimaministeeriumi energeetikaosakond viis 2024. aasta aprillis läbi intervjuud tuuleenergeetika arendajatega ajakohastamaks nende 2023. aasta augustikuu hinnangut potentsiaalselt realiseeruvale võimsusele. Käesolevas ülevaates moodustub planeeritav võimsus ainult arendustest, mille realiseerumise tõenäosusele andsid arendajad intervjuude raames hinnangu "kõrge".
Kokkuvõte
Maatoimingutel põhinev KAURi hinnanguline tuuleenergeetika võimsus vähenes novembris kogutud andmete põhjal 1,63%, andes tulemuseks 2 924 MW. Planeeritav hinnangut uuendatakse vaid korra aastas intervjuude tulemusena, seega tuleneb 9,47% langus sellest, et projektid on liikunud järgmisesse (detailse lahenduse) etappi. Hinnanguline võimsus on jõudnud planeeritavale võimsusele lähemale kui kunagi varem, moodustades viimasest 75,4%.
Suvest alates on lisandunud kolm detailplaneeringut üldplaneeringutes tuuleenergeetika arendamiseks sobivateks määratud aladel (kaks Väike-Maarja vallas ja üks Vinni vallas) ning kolm tuuleenergia eriplaneeringut – Rakvere valla EP, Saarde valla II EP (Kikepera) ja Tõrva valla II EP. Kokku on Eestis 28 kohaliku omavalitsuse tuuleenergia eriplaneeringut ning 16 töös olevat tuuleparkide detailplaneeringut. Detailplaneeringute algatamise tulemusena on lähiajal lisanduvate planeeringute koguvõimsus tõusnud 1 624 MW-ni.
Eriplaneeringute I etapi eesmärgiks on leida sobivaim asukoht tuuleparkide ja nendega seotud taristu rajamiseks. II etapis, mis kujutab endast detailse lahenduse koostamist, on neli eriplaneeringut – Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, Lääne-Nigula eriplaneering, Lääneranna eriplaneering ning Tori valla põhjaosa eriplaneering.
Tuuleparke on võimalik rajada ka üldplaneeringutes tuuleenergeetika arendamiseks sobilikeks määratud aladele. Sellise lähenemise korral määrab KOV potentsiaalselt sobilikud alad suure üldistusastmega ning vajalik on läbi viia täpsemad uuringud järgnevates planeerimisetappides. Tuuleenergeetika arendamist käsitletud 15. valla üldplaneeringus, millest neli on tänaseks kehtestatud ning hetkel eskiisi koostamise etapis. Arendajate poolne huvi tuuleenergeetika arendamiseks on tuvastatud vaid kaheksa üldplaneeringu raames.
Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
märksõnad: taastuvenergia, taastuvenergeetika, tuuleenergia, tuuleenergeetika, tuulepark, võimsus, planeering, analüüs