Rapla maakond Kesk-Eestis hõlmab neli maastikurajooni. Need on Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Suurima osaga jääb Raplamaa Põhja-Eesti lavamaale.
Nimetatud maakond on üks selliseid, mille kliimat saab päris edukalt iseloomustada ühe, antud juhul Kuusiku ilmajaama andmete põhjal. Algust tehti ilmavaatlustega siin aga agrometeoroloogiajaamana 1920. aastal, kui peamiselt mõõdeti ainult sademeid ja märgiti üles atmosfäärinähtusi heal tasemel olnud riigimõisa majandamise tarbeks.
Vaatlusväljaku asukoht on palju kordi muutunud: olnud mõisa peahoone ees, vahetanud kohta põldudel, töötanud pärast sõda ka paralleelselt lennuvälja ilmajaamaga. Aastail 1956 kuni 1964 oli Karl Põikliku juhtimisel töötanud Kuusiku jaam Eesti agrometeoroloogiliste vaatluste keskuseks. Jaam automatiseeriti 2003. aastal. Praegusel ajal teostavad meteoroloogilist seiret samuti Konuvere ja Valgu hüdromeetriajaamad.
Vaata Raplamaa praeguseid ja ajaloolisi ilmajaamu kaardiloost.
Raplamaa kliimanäitajaid
Aasta keskmine õhutemperatuur aastaist 1991–2020 ehk norm on Kuusikul 5,9 °C (võrdluseks Türil 6,0 °C ja Viljandis 6,2 °C, Eesti keskmine on 6,4 °C). Kuumima kuu – juuli keskmine on Kuusikul 17,4 °C, (Võrus 18,4 °C, Türil 17,8 °C), külmima kuu – veebruari keskmine on –4,4 °C, nagu ka Türil ja Tartus.
Eesti kliimarekordeiks on madalaimad õhutemperatuuri näidud märtsikuus (–35,1 °C 14.03.1942) ja augustis (–2,5 °C 29.08.1966).
Sademeilt on maakond rikas, jäädes alla vaid Pärnule ja Viljandile (aastane kogus Kuusikul 730 mm, Viljandis 747 mm, Pärnus 761 mm) – mõju avaldab suhteline lähedus merele. Kuivem periood on märts-aprill, nagu ka mujal, kui kuu sademekogus on 40 mm, vihmarohkeimaks kuuks on august (keskmiselt 90 mm).
Raplamaalt pärineb ka Eesti aasta sajurekord – 1157 mm, mõõdetud 1990. aastal Nääril.
Sademetega päevi (0,1 mm ja enam) oli siis küll vaid 157, kuid ööpäevased sajuhulgad olid suured. Kõige kuivem kuu oli aprill – kuu sajusumma 18 mm, kõige sajusem aga juuli – kuu jooksul kogunes sademeid 231 mm.
Maakonna kuivuse rekord jääb kaugesse 1941. aastasse, kui aprillikuus sademed praktiliselt puudusid (0,2 mm). Põuased olid ka 1964. ja 1974. aasta kevaded, kui Nääril ja Konuveres märtsis mõõdeti sademete koguseks alla 2 mm.
Maakond on mõnel talvel olnud üsna paksu lumevaiba all – Nääril on mõõdetud lumekihi tüseduseks 81 cm (1956 märts) ja Kuusikul 77 cm (2011 jaanuar). Lumerõõmu on jätkunud mõnikord isegi suve algusse. Nii sadas 17. juunil 2014 Kuusikul lund, mis on isegi ühe külmapooluse kohta väga haruldane.
Raplamaa kliimale on omased kevadised ja sügisesed sagedased öökülmad (öökülmadeta aega on keskmiselt vaid 111 päeva aastas). Kuusiku on Jõgeva ja Türi kõrval tuntud kui öökülmade piirkond. Näiteks on viimane kevadine öökülm õhus esinenud Kuusikul 24. juunil 1992. aastal, Türil ja Jõgeval aga 19. juunil 1978. Juunikuu minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti jaamas 10. juunil 1941. aastal –2,7 kraadi.
Esimene öökülm õhus registreeriti 27. augustil 1973. aastal, tugevam (< –4º) aga 17. septembril 1968. a.
Kuusiku omab veel üht Eesti kliimarekordit – aastase päikesepaiste kestuse miinimum on saadud 1977. aastal Kuusikul, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi (25% võimalikust). Kohalik meedia lohutas: „Seega võib meil vahel olla natuke ka pimedavõitu ja pelgupaik nendele, kes lõõskavast päikesest suurt ei hooli. Peame silmas mitte turiste, vaid peamiselt nahkhiiri ja öökulle“.
Nimetatud aasta jooksul oli kokku 156 päeva, mil päikest ei paistnud päeva jooksul mitte minutitki. Ainuke kuu, mil päike paistis kõikidel päevadel, oli juuni. Kõige päikesevaesemad olid jaanuar ja detsember, vastavalt 24 ja 25 päikeseta päeva.
Kuusikut võiks nimetada ka jaanipühade pealinnaks – sellel ilmajaamal on kirjas kõige enam vastavaid „auhinnalisi“ kohti. Näiteks registreeriti seal 1936. aastal jaanilaupäeva kauaaegseks kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks 31,2 °C (mullu mõõdeti Narvas 34,6 kraadi!) Samas kohas saadi ka 1992. aastal selle päeva kõige madalamaks soojanäiduks 0,0 °C.
Ka sajuhulga osas on Kuusiku saavutanud väärikaid kohti: 1988. a. jaanilaupäeval kogunes mõõduanumasse 43,2 mm (I koht – Türi, 55 mm 1953. a), 1958. aasta jaanipäeval 51,4 mm (I koht – Tudu, 61 mm, 1953. a). Tõelised paduvihmad!
Atmosfäärinähtustest tuleks mainida trombi-tuulispaska Kuusiku lähedal 1998. aasta juunis ning äikest 2009. aasta 20. juulil. Tol päeval ei saanud jaama meteoroloog vaatlust tegema minna – äike oli löönud metallväravasse ja selle kinni sulatanud. Pikselöök oli lõhkunud ka valvesüsteemi, mistõttu turvafirmale signaal edasi ei läinud.
Klimaatilistest aastaaegadest
Kevad – (kitsamas mõttes) algab teatavasti koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Keskmine klimaatilise kevade algus on Kuusikul 22. aprillil, Türil 20. aprillil ja Jõgeval 21. aprillil (Eesti kliima minevikus ja tänapäeval, 2013).
Suvi – aeg, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur püsivalt ületab +13 °C, saabub Kuusikule 4. juunil, Jõgevale ja Türile kaks päeva varem.
Sügise alguseks peetakse ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat langemist alla +13 °C, algavad öökülmad, valmivad suviviljad. Selle aastaaja keskmine alguskuupäev on nii Kuusikul, Türil kui Jõgeval 2. september.
Talve kitsamas mõttes ehk päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega. Paljudel aastatel ei pruugi saartel sellist aega saabudagi. Keskeltläbi peaks aga klimaatiline talv saabuma Kuusikule 15. detsembril, samal päeval ka Türile. Jõgeva kanti saabub nimetatud aastaaeg aga ligi viis päeva varem.
Raplamaa ilmarekordid
- Kõige madalam õhutemperatuur –40,6 °C mõõdeti 31. detsembril 1978. aastal Kuusiku meteoroloogiajaamas.
- Kõige kõrgem õhutemperatuur +33,6 °C mõõdeti 30. juulil 1994. aastal Kuusiku meteoroloogiajaamas.
- Maksimaalne ööpäevane sajuhulk 87 mm mõõdeti 29. juunil 1999. aastal Kuusiku meteoroloogiajaamas.
- Kõige sajusem kuu oli 1990. aasta juuli Nääri sademete mõõtejaamas – 231 mm.
- Kõige kuivem kuu oli aprill 1941. aastal Kuusiku meteoroloogiajaamas – 0,2 mm.
- Maksimaalne lumikatte paksus 81 cm mõõdeti 3. märtsil 1956. aastal Nääri sademete mõõtejaamas.
- Tugevaim tuulepuhang 30 m/s registreeriti 4. juulil 2002. aastal Kuusiku meteoroloogiajaamas.