Suurema osa Lääne-Virumaa alast hõlmab Pandivere kõrgustik. Põhjaosa ulatub Viru lavamaale ja Põhja-Eesti rannikumadalikule, loodenurk Kõrvemaale, kitsas idaosa Alutaguse madalikule.
Pandivere kõrgustikust paikneb Lääne-Virumaal kaks kolmandikku. Valdavad moreenitasandikud, põhjaosas on need 80–110, keskosas 120–130 ja lõunaosas 90–120 m kõrgused (kõrgeim koht Emumägi, 166 m).
Lääne-Viru maakonna kliimat saab iseloomustada kahe ilmajaama – Kunda ja Väike-Maarja – andmetega. Esimene neist annab pildi mereäärsest, teine maakonna mandrilisemast osast.
Neist vanemas, Kunda rannikujaamas, alustati vaatlustega juba 1849. aastal. Mõõtmiskoht asus aastail 1901–1922 tsemendivabriku juures klindil 42 m kõrgusel merepinnast, siis viidi ilmajaam mere äärde. Väike-Maarja meteoroloogiajaam asutati 1962. aastal Pandivere kõrgustiku keskossa. Aastail 1921–1945 töötas Jänedal II järgu meteoroloogiajaam (ainuke, mis koos Kiltsi mõõtekohaga andis sellest maakohast kliimaandmeid Eesti meteoroloogia aastaraamatusse).
Praegusel ajal teostavad meteoroloogilist seiret ka Sämi hüdromeetriajaam, Altja ja Tudu sademete mõõtejaamad.
Vaata Lääne-Virumaa praeguseid ja ajaloolisi ilmajaamu kaardiloost.
Lääne-Virumaa kliimanäitajaid
Meie külmim maakond
Keskmiste õhutemperatuuride poolest on maakond Eesti külmim: madalaimad näitajad on Väike-Maarjas tervelt üheksa kuu kohta (juulist märtsini).
Aasta keskmine õhutemperatuur aastaist 1991–2020 ehk norm on Väike-Maarjas 5,4 °C (võrdluseks Jõhvis 5,5°, Jõgeval ja Tiirikojal 5,8 °C, Kundas 6,2°; Eesti keskmine on 6,4°). Kõige soojema kuu – juuli keskmine on Väike-Maarjas 17,2 °C, (Jõhvis ja Kuusikul 17,4°; Kundas 17,5°), külmima kuu – veebruari keskmine on –5,3°C (Jõhvis –5,2°, Jõgeval –5,1°; mere ääres Kundas aga –4,0°).
Talvekuude keskmiste õhutemperatuuride pingereas on Väike-Maarja esikohal: Väike-Maarja –4,2°, Järgnevad Jõhvi (–4,1°) ja Jõgeva (–4,0°). (Ekstremaalsete miinimumtemperatuuride poolest on enam tuntud Jõgeva).
Kevadkuude jaheduse poolest jäävad Pandivere kõrgustiku alad veidi maha Peipsi järve kandist: Tiirikojal on keskmine õhutemperatuur perioodil märts–mai 4,3°, Väike-Maarjas 4,4° (Võrdluseks Võrus 5,9°, Ristnal 4,5°).
„Eesti sügisepealinn” on aunimetus, mis antud teatavasti Narvale. See tiitel kohustavat linna “hoidma sügistorme mõõdukad, saatma rändlinnud teele ja kindlustama linnakülalistele hea meeleolu”. Sügisepealinna tiitel sobiks enim Väike-Maarjale – nii klimaatiline sügis (aeg, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt langeb alla +13°) kui ka hilissügis (keskmine õhutemperatuur langeb alla +5 kraadi) algavad just seal kõige varem.
Sügiskuude keskmiseks õhutemperatuuriks on arvutatud Väike-Maarja kohta 5,6° (võrdluseks Jõhvis 5,8°). Kõige varem on klimaatiline sügis alanud 5. augustil 1987 Väike-Maarjas. Muide, ka eeltalv (esimese lumikatte teke ja esimeste külmailmade saabumine) on alanud kõige varem, 2002. aasta 6. oktoobril Kundas ja Jõhvis, samades jaamades on samuti registreeritud kõige varasem klimaatilise talve algus 24. oktoobril 1992. aastal. Siis maha sadanud lumi jäi püsima kogu talveks.
Lääne-Viru maakonna kliimale on omased kevadised ja sügisesed sagedased öökülmad. Väike-Maarja on Kuusiku ja Jõgeva kõrval tuntud kui öökülmade piirkond. Näiteks on viimane kevadine öökülm õhus esinenud Väike-Maarjas 13. juunil 1984. aastal, esimene sügisene aga 3. septembril 2013.
Lääne-Virumaal on hüdromeetria- ja sademete mõõtejaamades registreeritud nii väga kõrgeid kui ka madalaid õhutemperatuure, paaril korral isegi Eesti ametlikku kuumarekordit ületavaid näitusid (Altjal 36,0° 8. augustil 2010 ja Tudus 35,8° 30. juulil 1994), karmi 1978. aasta detsembri lõpus aga –40,5° (Sämi) ning –39,2° (Tudu). Eesti kuumarekorditena on kirjas +27,6° aprilli kõrgeima õhutemperatuurina (Kunda, 24.04.2000), maikuu kohta aga +33,1° (Kunda 19.05.2014). Kliimalukku läheb ka üks tugev külmalaine 1987. aasta jaanuaris, kui Väike-Maarjas püsisid ööpäevased miinimumtemperatuurid –30 °C madalamal viie ööpäeva kestel.
Aastane sademete kogus on Väike-Maarjas 684 mm, Kundas 573 mm (võrdluseks Jõhvis 717 mm, Jõgeval 672 mm). Kuivem periood on märts-aprill, nagu ka mujal, sademekogusega kuus 30 mm ümber, vihmarohkeimaks kuuks on august (keskmiselt 85 mm). Maksimaalsed sajuhulgad kuu kohta on pea kõigis mõõtekohtades registreeritud augustis (Väike-Maarjas 206 mm, Sämis 246 mm, Kundas 185 mm). Sealse kliimaloo kõige kuivemaks kuuks võib pidada 1965. aasta aprilli, kui jaamades mõõdeti vaid 0,5–2 mm sademeid (Sämi 0,5 mm ja Väike-Maarja 0,9 mm).
Talviste rekordite maa
Lääne-Virumaa on tuntud ka tüseda lumikatte poolest: mitme mõõtekoha rekordid ületavad 75 cm (Kunda 87 cm, Väike-Maarja 85 cm). Rekordina võiks meeles pidada ka kõige paksemat jõululund Sämis 2010. aastal – 63 cm.
Lumega seotud ilmasündmustest tuleb kindlasti mainida lumetorm Monikat, mis põhjustas 2010. aasta 10. detsembri öösel ja hommikul lumeuputust pea kogu Eestis. Intensiivse lumesaju tõttu kujunes paks lumikate, mille suurim paksus mõõdeti Väike-Maarjas 60 sentimeetrit (ööpäevane juurdekasv 38 sentimeetrit). Suurimaks tuule kiiruseks mõõdeti hommikul Dirhamis 26,2 m/s ja Kundas 25,9 m/s. 10. detsembril olid Lääne-Virumaa kõrvalteed lumetormi tõttu läbimatud, Tallinna-Narva maanteel Padaorus oli sõiduautodes, reisibussides ja veokites lumevangis sadu inimesi.
Mitme talvise ilmanähtuse osas edestab Lääne-Virumaa teisi tunduvalt: nimelt jäite-härma ja sulalume ladestuste näitajate poolest. Vaid paar näidet. 1968. aasta novembri algul tekkis Põhja-Eestis jäide, mis saavutas eriti suured mõõtmed vabariigi kirdeosas: Väike-Maarjas mõõdeti selle massiks 416 g/m ja Narvas 200 g/m. Jäite kasvustaadium kestis üks ööpäev ja ladestus püsis seejärel veel 20–32 tundi.
Teralise härmatise mass ja paksus oli ohtlikult suur 28.–29. novembril 1969 Väike-Maarjas – maksimaalne mass 152 g/m ja paksus 54 mm. Ladestus kasvas 31 tunni jooksul ja püsis seejärel veel 19 tundi.
Talviseid lumeolusid iseloomustab veel lumekoormus. Selle näitaja maksimaalsed väärtused on esinenud Tamsalu (218 kg/m2) ja Väike-Maarja (213 kg/m2) piirkonnas.
Tuuline maakond
Suurtest tormidest maakonnas meenub kõigepealt 2010. aasta derecho ehk hiidpagi. Võimas äikesesüsteem liikus 8. augustil vähem kui ööpäevaga 1500 km Valgevenest Soome välja.
Kõige suuremat kahju tekitati Põhja- ja Kirde-Eesti metsadele ning Väike-Maarjale, kus 36,5 m/s puhunud tuuleiilid murdsid maha kiriku torni. Puhangud küündisid Toomal 31,9 m/s, Tõraveres 26 m/s ja Kundas 25,6 m/s.
Suure majandusliku kahju põhjustas ka 2001. aasta 16. ja 17. juulil möllanud kahepäevane äikesetorm. Eriti suuri kahjustusi sai Kirde- ja Ida-Eesti. Näiteks Tudu metskonnas murdis raju esimesel päeval maha ligi 5000 ha metsa. Tudu aleviku elanikud kirjeldasid, et ei sadanud vihma, oli ainult üks õudne vihin ning igalt poolt hakkas puid kukkuma. Hiljem algas ka vihmasadu. Kogu möll kestnud umbes pool tundi. Tuulepuhangute kiiruseks mõõdeti Eesti ilmajaamades kuni 33 m/s.
Lääne-Virumaad on mitmel korral külastanud tornaadod-trombid-tuulispasad, neid on alates 1998. aastast nähtud seitse. Kõige kurvemaid tagajärgi põhjustas 2000. aasta 15. juulil Rakvere linnas möllanud keeris, mis tappis ka ühe inimese.
Eesti kõige tuulisema koha kuulsus on meie põhjapoolseimal saarel – Vaindlool. Korra on tormituul purustanud anemomeetri (iilide kiirus olevat ületanud 50 m/s)… Viimaste aastate tugevaim tuul (36,1 m/s) puhus seal 18. juulil 2021. aastal.
Klimaatilistest aastaaegadest
Kevad – (kitsamas mõttes) algab teatavasti koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega, s.o siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Keskmine klimaatilise kevade algus on Väike-Maarjas 23. aprillil, Kundas päev hiljem (Eesti kliima minevikus ja tänapäeval, 2013).
Suvi – aeg, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur püsivalt ületab +13 °C, saabub Väike-Maarjasse 5. juunil, Kundasse 7. juunil (võrdluseks: Võrru 26. mail, Vilsandile 11. juunil).
Sügise alguseks peetakse ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsivat langemist alla +13 °C, algavad öökülmad, valmivad suviviljad. Selle aastaaja keskmine alguskuupäev on Väike-Maarjas 31. august, Kundas 4. september (võrdluseks: Võrus 4. ja Vilsandil 17. september).
Talve kitsamas mõttes ehk päristalve algus on määratletud püsiva lumikattega perioodi algusega. Paljudel aastatel ei pruugi saartel sellist aega saabudagi. Keskeltläbi peaks aga klimaatiline talv saabuma Väike-Maarjasse 3. detsembril, Kundasse 14 päeva hiljem (Jõgevale 10. detsembril, Vilsandile aga 9. jaanuaril).
Lääne-Virumaa ilmarekordid
- Kõige madalam õhutemperatuur on –36,2 °C, mõõdetud Väike-Maarjas 31. detsembril 1978 (Kundas –34,9 °C 01.02.1956).
- Kõige kõrgem õhutemperatuur on +34,5 °C, mõõdetud Väike-Maarjas 11. augustil 1992 (Kundas +34,4 °C 08.08.2010).
- Maksimaalne ööpäevane sajuhulk on 89 mm, mõõdetud Altjas 24. juulil 1993 (Tudus 88 mm 12.07.1954 mm, Sämis 85 mm 26.08.2014).
- Kõige sajusem kuu on Tudus 1954. aasta juuli – 263 mm (Sämis august 2003 – 246 mm, Väike-Maarjas august 1998 – 206 mm, Kundas august 1999 – 185 mm).
- Kõige kuivem kuu on aprill 1965. aastal, kui Sämis mõõdeti 0,5 mm ja Väike-Maarjas 0,9 mm.
- Maksimaalne lumikatte paksus on 87 cm Kundas 17.02.1966 (Väike-Maarjas 85 cm 09.03.1984).
- Tugevaim tuulepuhang on 36,5 m/s Väike-Maarjas 8. augustil 2010 (Kundas 29,8 m/s 13.12.2013).