Suurem osa tekkinud reoveesette kogusest leiab kasutust põllumajanduses. Töödeldud reoveesetet taaskasutatakse ka haljastuses, rekultiveerimisel, põllumajanduses ning biogaasi tootmisel. Kokkuvõtvalt leiab taaskasutuse üle 90% reoveesettest.
Heitveega keskkonda juhitud koormused on stabiliseeruvas langustrendis. Mõõtmiste algusest on koormused alanenud mitmekordselt.
Andmekogumise algusaegadega võrreldes on Eesti olmevee tarbimine vähenenud ligemale kaks korda. Ühtlasi on eestlased keskmisest eurooplasest pea kaks korda säästlikumad veetarbijad.
Eesti suurema veevõtu moodustab jahutusvesi Ida-Virumaal paiknevate elektrijaamade tarbeks. Mahult järgneb kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav kuivendusvesi.
Veeteenuse hind koosneb üldjuhul mitmest komponendist, sisaldades tasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste eest, aga ka sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Veeteenuse hinna kujundamises osaleb ka Konkurentsiamet.
Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks.
Eestis ulatub veeteenuse pakkumiseks vajaliku taristu pikkus üle 17 000 km.
Näitaja väljendab kogutud elektroonikajäätmete kogust aastas inimese kohta kilogrammides 2015. aastani. Alates 2016. aastast väljendab näitaja mitu protsenti viimasel kolmel aastal turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmisest massist koguti elektroonikajäätmetena kokku kalendriaastal.
Näitaja väljendab aasta jooksul tekkinud ja taaskasutatud pakendijäätmete kogust tuhandetes tonnides.
Näitaja väljendab olmejäätmete aastast tekkekogust kilogrammides inimese kohta ning SKP suhtelist muutust ja seost olmejäätmete tekkega.