Mereseire eesmärgiks on saavutada või säilitada merekeskkonna hea seisund ja tagada veeorganismidele soodsate tingimustega toimiv mereökosüsteem.
Iga-aastase jäätmearuandluse raames kogume ettevõtetelt teavet jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Samuti on ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest oluline osa keskkonnateadlikkuse tõstmisel.
Iga-aastase jäätmearuandluse raames kogume ettevõtetelt teavet jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Samuti on ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest oluline osa keskkonnateadlikkuse tõstmisel.
Igal aastal kogutakse seireandmeid ja pannakse kokku tervikpilt sellest, kui hästi meie jõed, järved ja rannikuvesi toimivad. 2024. aasta vahehinnang toob meile mitmekesise ja kohati ka vastuolulise pildi: on nii rõõmustavaid edusamme kui ka murettekitavaid probleeme.
Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.
Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.
Peamiste saasteainete kontekstis räägime lämmastikdioksiididest, vääveldioksiidist, ammoniaagist, lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja eriti peentest osakestest. Esimesed kolm on peaasjalikult hapestuvad saasteained, põhjustades happevihmade teket ja mille akuutsus seoses heitkoguste langusega on ajas vähenenud. Lämmastikdioksiidid koos lenduvate orgaaniliste ühenditega põhjustavad...
Peamiste saasteainete kontekstis räägime lämmastikdioksiididest, vääveldioksiidist, ammoniaagist, lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja eriti peentest osakestest. Esimesed kolm on peaasjalikult hapestuvad saasteained, põhjustades happevihmade teket ja mille akuutsus seoses heitkoguste langusega on ajas vähenenud. Lämmastikdioksiidid koos lenduvate orgaaniliste ühenditega põhjustavad...
Täna, 7. septembril tähistame rahvusvahelist puhta õhu päeva! Õige aeg teha kokkuvõtteid.
„Ühe aasta (2024) lõikes oli üks põnevaid ja mõnevõrra ohtlikke olukordi pakkunud keskmine aasta. Pikaajaliste andmete põhjal näeme aga kinnistuvaid hälbeid „keskmisest“. Keskmine kevadsuurvesi veebruaris, valingvihmadest põhjustatud uputused suvel, tulvad ja jääummistused talvel. Meie teha on valmisolek, kohanemine ja toimetulek – sõnaga, kerksus,“ võtab aasta kokku kliimaosakonna juhataja Jana...