Kaugseireandmed koos masinõppe meetoditega pakuvad laialdasi võimalusi loodusdirektiivi metsaelupaikade kaardistamisel.
Keskkonnaportaali kaardirakenduses on avalikustatud tänapäevase kõrgusmudeli alusel modelleeritud valglate ja vesikondade kaardikihid. Teadmine, kui suur ja milline on veekogude toiteala ehk valgla, on nende kaitseks, haldamiseks ja teaduslikuks uurimiseks ülioluline, sest valglast sõltub, kui palju vett veekogusse jõuab ja milline see vesi on.
Analüüs annab vastuse, kui suured käitlusvõimsused (eelkõige ringlussevõtt) on meil erinevate suuremate jäätmeliikide osas olemas ja kui suur võimekuse osa on meil puudu. Info on vajalik planeerimaks meetmeid ja vahendeid riigi jäätmekavas, sh erinevate toetusmeetmete suunamist.
"Eesti looduse kaitse" on kogumike sari, mille eesmärk on anda ülevaade Eesti looduskaitse seisust, hinnata nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil seatud sihtide täitmist ja kirjeldada elurikkuse säilimiseks kavandatavaid tulevikusuundumusi.
2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005-2023 keskmine.
Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus on novembris kogutud andmete põhjal 2 924 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 75,4%.
Töö koostamisel lähtuti järgmistest eesmärkidest: 1. Võrrelda setete kuhjumise dünaamikat võrreldes 2018 aastaga ja anda hinnang, millist mõju (olemus ja olulisus) avaldavad Ahja jões kogunevad/kuhjunud setted. 2. Anda hinnang, kui kaugele on setete kuhjumisel piirkonnas tuvastatav Saesaare paisu paisutuse mõju. 3. Pakkuda välja täiendavad lahendused (sealhulgas võimalikud insener-tehnilised...
Loodusdirektiivi mereelupaikade ja meretuuleparkide analüüs.
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja tuua Põduste jõe kogumi Põduste_2 kesise ökoloogilise potentsiaali põhjused ning jõe valgalale jäävate koormusallikate osakaalud, kirjeldada nende mõju vähendamise meetmeid ning tõhusust.
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja tuua Navesti jõe kogumi Navesti_1 kesise ökoloogilise seisundi põhjused ning jõe valgalale jäävate koormusallikate osakaalud, kirjeldada nende mõju vähendamise meetmeid ning tõhusust.