Rõngastushooaeg Kabli linnujaamas on täies hoos. Praeguseks (10.10 seisuga) on kõige arvukamalt rõngastatud sinitihaseid ja rasvatihaseid. Püstitatud on ka üks rekord.

RMK kalakasvatustalitus sai tänavu „saagiks“ üle 27 000 ebapärlikarbi vastse – oluliselt rohkem kui eeldati. Nüüdseks on pooled vastsetest Lahemaale oma kodujõkke edasi sirguma viidud, teine pool kasvab RMK Põlula kalakasvanduse labori akvaariumis ja inkubaatoris.

Pärandmaastikud on Eesti liigirikkaimad kooslused, paljude taimede ja loomade elu- ja pesitsuspaigad, aga ka tähtis osa meie kultuuriloost ja identiteedist. Projekt „Loodusrikas Eesti“ ootab kuni 12. detsembrini kandidaate, et valida välja 2022. aasta parimad pärandniidu hooldajad.

2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.

Sel aastal jõuab RMK taastamistöödega lõpusirgele kuues soos ja ühel endisel turbakaevandusalal. Suurim taastatav ala on tänavu Alutaguse rahvuspargis, kokku 1320 hektarit.

„Peame koos ligi kahesaja riigi esindajatega leppima kokku sammud, mis aitaksid maailma elurikkuse kriisist päästa,“ ütles ÜRO elurikkuse läbirääkimistele sõitnud keskkonnaminister.

Raplamaal asuv Matsi-Kärneri tammik ei ole enam looduskaitse all, Saaremaal asuv Lepna tammiku kaitseala laieneb ja muutub looduskaitsealaks.

Pärnumaal asuv Nepstemurru hoiuala muutus sel nädalal kehtima hakanud valitsuse otsusega kaitsealaks. Ühtlasi sai hakkas seal kehtima uus kaitsekord ning uus välispiir ja tsoneering.

Ligi 200 riiki saavutasid üksmeele sammudes, kuidas kaitsta ja taastada looduskeskkonda lähikümnenditel. Lepiti kokku taastada aastaks 2030 30% kahjustunud ökosüsteemidest kogu maailmas - nii maismaal kui ookeanides ning samaks ajaks võtta kaitse alla 30% ookeanidest ja 30% maismaast. Lisaks otsustati luua haavatavamate riikide pingutuste abistamiseks uus fond.

Kodanikuteaduse algatuse raames ootab Keskkonnaagentuur koostöös Eesti Terioloogia Seltsiga (ETS) huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot talvituvate nahkhiirte kohta. Vaatlusi oodatakse 1. veebruarist 5. märtsini. Oma leidudest saab teada anda Loodusvaatluste nutirakendusega. Kõikide vaatluste esitajate vahel loositakse välja auhind. Huvilistel on võimalus eelnevalt osaleda...