Aasta lõpus, mil tehakse kokkuvõtteid ja plaane uueks aastaks, on hea meenutada, et keskkonnaseire on pidev töö. Ka pühade ajal kogume andmeid, mis aitavad mõista looduses toimuvat.
5. veebruaril toimub Tartu Ülikoolis sümpoosion „Pärandniidud Euroopa põllumajandusmaastikus: taimed, tolmeldajad ja inimesed muutuste tuules“. Kõneldakse teguritest, mis mõjutavad nende koosluste taimede ja tolmeldajate vahelisi suhteid, ning maakasutajate rollist nende elupaikade püsimajäämisel
Jutuks tuleb, mil moel saadakse ülevaade sõjakollete keskkonnakahjudest ja kuidas mõjutab muutuv kliima riikide kaitsestrateegiaid.
Sel aastal omandab riik oluliste looduskaitsepiirangutega eramaid ligi kaks korda suuremal pindalal kui eelmisel aastal ning panustab sellesse 10,2 miljonit eurot. See on 2,4 miljonit rohkem kui aasta varem ja ligi 7 miljonit eurot rohkem kui üle-eelmisel aastal.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tahab taastada Alam-Pedja looduskaitsealal asuvate Kirna märgade metsade veerežiimi. Siit leiab põhjaliku ülevaate seda tööobjekti ning laiemalt märgalade taastamist puudutavatest küsimustest ja vastustest.
Jõulupühad on lähenemas ja paljud tahaks teada, millist ilma on oodata. Keskkonnaagentuuri sünoptikud on teinud prognoose, et anda aimu, millised ilmastikuolud meid sel aastal pühade ajal ees ootavad.
Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides seatakse plastitootmise ja -töötlemise ettevõtetele uued nõuded, mis suurendavad nende vastutust mikroplastireostuse vastu võitlemisel. Uued reeglid seab täna kogu ELis jõustunud plastigraanulite määrus.
Metoodikad merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuteks KMH-de teostamisel, looduskaitsealade inventeerimisel, üle-eestiliste merepõhja elupaikade kaartide loomisel ja LoD elupaigatüüpide seisundi hindamisel.
Täna, 16. detsembril jõustub Euroopa Liidu mullaseire ja vastupidavuse direktiiv, mis loob uue õigusraamistiku Euroopa muldade kaitseks ja seireks.
Nüüdsest on võimalik kasutajatel kaardile lisada oma kaardikihti, kaardiakna vaadet jagada ning mõõta vooluveekogude pikkust.