Suurkiskjate rakendusuuringud
Uuringud on seotud Eesti suurkiskjate (karu, hunt, ilves) elupaiga kasutuse ja toitumisega, nende geneetikaga, samuti kahjustuste ekspertiiside parandamisega.
Uuringud on seotud Eesti suurkiskjate (karu, hunt, ilves) elupaiga kasutuse ja toitumisega, nende geneetikaga, samuti kahjustuste ekspertiiside parandamisega.
Uluksõraliste rakendusuuringute teemad keskendusid elupaigakasutusele eri aastaaegadel, asustustihedusele, kahjustuste hindamismetoodikatele, haigustekitajatele ja viljakusele ja seiremetoodikate parendamisele.
Lehel on ruutloenduse andmete analüüsid aastast 2006 kuni aastani 2013.
Keskkonnaportaalis on avaldatud 2025. aasta aruanne ulukiasurkondade seisundist koos küttimissoovitustega ning ulukite tekitatud metsakahjustused.
Keskkonnaagentuuri pikaaegne endine spetsialist, metsavaldkonnas 50 aastat tegutsenud Endla Asi koostas mullaraamatu «Metsamullast metsakasvukohatüübini», mis suures osas sisaldab aastate jooksul kogutud ainulaadset mullaprofiilide fotomaterjali koos kirjeldustega.
2022. aasta puidubilansi aruanne, mille eesmärk on anda ülevaade Eesti puidukasutuse mahust ning esitada sortimentide kaupa puiduallikad ja kasutamine.
Ülevaade sellest, kuidas ja millal SMI Eestisse jõudis, ja isikutest, tänu kellele see tegevus alguse sai. Kirjeldatakse metoodikat ja tegevusi, nii sõnas kui pildis. Samuti kelle töö tulemusena metsastatistika tekib.
Keskkonnaagentuuri koostatav aastaraamat esitab statistilist informatsiooni Eesti metsandussektori kohta. Väljaanne sisaldab metsaomandi, -varude, -uuendamise, -tulekahjude, metsa tervisliku seisundi ja õigusnormide eiramisega seonduvaid peatükke ning teavet metsaga seotud raietest, jahindusest ja majandusest.
Töö eesmärgiks on esitada soovitused päevaliblikate seire valimi laiendamiseks, mis võimaldaks koguda informatsiooni senisest suurema arvu alade ja koosluste kohta ning kirjeldada muutusi päevaliblikate kooslustes riigis tervikuna.