Puit on üks vanimaist materjalidest, mida inimesed kasutanud Muistsete eestlaste jaoks oli puit peamiseks materjaliks nii ehitamisel kui ka tarbeesemete valmistamisel. Eesti metsandusloo vanimad kirjalikud teated pärinevad Sõrve metsakorralduse kohta 1795. aastast, metsamajandus kui majandusharu tekkis aga 18. sajandi lõpul. Metsa majandamiseks loodi esimesed metskonnad Liivimaal 1827. aastal...

Mõõdukas raie suurendab lühiajaliselt avamaakoosluste liikide mitmekesisust Lageraie puhul võetakse maha suur osa puurindest ning tekib raiesmik. Raiesmik on ajutine elupaik, kus on hoopis teistsugused elutingimused (näiteks mikrokliima ja mulla niiskus- ning toiterežiim) kui metsas. Elutingimuste muutustega kaasneb ka elustiku muutus. Mõõdukas raie suurendab lühiajaliselt avamaakoosluste liikide...

Metsade elurikkuse säilimine ehk võime toimida ja hüvesid pakkuda ka ootamatute muutuste kiuste eeldab ajaloolist järjepidevust ning ruumilise sidususe tagamist Eesti metsades elab ligikaudu 20 000 liiki taimi, loomi ja seeni [1] . Kõige rohkem on putukaid (hinnanguliselt ca 10 000), seeni on meil metsas 2000-2500 liiki ja ämblikulaadseid kuni 1000 liiki. Inimesele kõige nähtavamad metsaliigid on...

Metsad katavad ligikaudu poole Eesti pindalast 2024. aasta statistilise metsainventeerimise (SMI) järgi on Eestis metsamaad 2 350 597 ha ehk 51,8% kogu Eesti territooriumist ehk metsad katavad ligikaudu poole Eesti pindalast. [1] Tutvu SMI tulemustega: SMI Tableau vaade Metsaseaduse alusel loetakse metsamaaks maad, mis on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse või maatükke pindalaga vähemalt 0,1...

Metsaga on kaetud üle poole (52%) Eesti maismaast Eestis esinevad loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, sürjametsad, salumetsad, lammimetsad, soostunud, soo- ja kõdusoometsad ning kadastikud. Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Suuremale osale Eestis elavatest ohustatud liikidest on koduks just vanad metsad. Eesti metsades...

Ilmselt on paljud meist märganud, et kohtades, kus vanasti kasvas palju kullerkuppe, on järel vaid üksikud puhmad või puudub kullerkupp sootuks. Keskkonnaagentuur kutsub üles kaardistama kullerkuppe, et saada infot, kui suured on säilinud populatsioonid ja võib-olla jõuame üheskoos lähemale arusaamale, miks kullerkuppude levik ja arvukus näib kahanevat. Igaüks saab panustada kullerkuppude...

29. jaanuaril 2025 algas yin puumao aasta. Hiinlased peavad madu hea õnne kuulutajaks, sest salapärane madu on seotud saladuste, suurte teadmistega ja nende targa kasutamisega. Keskkonnaagentuur kutsub maoaastal roomajaid kaardistama. Eesmärgiks on roomajate leviku ja pikemas perspektiivis ka leviku muutuste ning arvukuse jälgimine. Lume sulades ja soojemate ilmade saabudes väljuvad roomajad oma...