Veterinaarias kasutatud antibiootikumide müügiandmed. Kasutatud ühik mg/PCU tähendab müüdud antibiootikumide kogust milligrammides looma ühe kilogrammi kehakaalu (PCU) kohta. Kehakaalu ühikute koguarvu arvutamisel võetakse arvesse loomade arv ja keskmine kaal (fikseeritud iga loomaliigi kohta).
Turustatud taimekaitsevahendite (TKV) preparaadi kogus haritava maa kohta näitab, kui suur on kalendriaasta jooksul turustatud TKV-des sisalduvate toimeainete kogus samal aastal kasutuses olnud haritava maa hektari kohta (kg/ha). Näitaja kajastab TKV turule jõudmise intensiivsust, mitte nende tegelikku kasutusmahtu põllumajanduses.
Pestitsiidijäägid toidus kirjeldab Eesti päritolu tava- ja mahetoidu proovide osakaalu, milles taimekaitsevahendite jääke ei tuvastatud või need jäid kehtestatud piirnormidest (MRL) allapoole. Mõõdik põhineb Põllumajandus- ja Toiduameti riiklikul järelevalvel ning peegeldab toiduohutuse ja kestliku taimekasvatuse seisundit.
Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus arvestab loomakasvatuse, maaharimise (põllumajandus: peamiselt lämmastik- ja orgaaniliste väetiste kasutus, turvasmuldadel olevate põllumaade harimisest ja taimejäänustest), maaharimise (LULUCF: seotud mulla süsinikusisalduste muutusega) ja põllumajandussektoris kasutatavate kütuste heiteid. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid väljendatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina ( CO2-ekv). Siin on visualiseeritud Eesti poliitikakujundamise heitkoguste vaade, mis lepiti kokku Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelude käigus ning erineb rahvusvahelisest KHG aruandluse jaotusest.
Energiakulutuste osatähtsus kodumajapidamiste kogukulutustes näitab, kui suure osa kodumajapidamiste kogukulutustest moodustavad Eestis keskmiselt kulutused energiale, sh elektri- ja soojusenergiale, gaasile, vedel- ja tahkekütustele ning isiklike transpordivahendite kütustele. Näitaja põhineb kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste arvestusel ning väljendab energiakulutuste suhtelist osakaalu kodumajapidamiste eelarves. Näitajat kasutatakse kodumajapidamiste energiakulude koormuse ja selle muutuse hindamiseks ajas, sealhulgas kestliku arenguga kaasnevate energiasüsteemi ja hinnamuutuste sotsiaalse mõju jälgimiseks.
Sissetulek hõlmab lisaks palgatulule ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Leibkonna netosissetuleku puhul on maha arvatud kõik riiklikud maksud ja teistele leibkondadele tehtud maksed. Mahajäämus näitab, kui palju on Ida-Virumaa leibkonnaliikme keskmine netosissetulek Eesti keskmisega võrreldes madalam.
*Mõõdiku suuna määramisel kasutati mahajäämust Eesti keskmisest.
Pikaajaline töötus tähendab seda, et inimene on töötu rohkem kui 12 kuud. Pikaajaline töötus on üks püsiva vaesuse põhjuseid.
Registreeritud töötute tööle liikumise indikaatori puhul vaadatakse poolaasta jooksul töötuna registreeritud olnud inimeste tööle liikumist sama või järgneva poolaasta jooksul. Aaasta tulemus leitakse kahe poolaasta tulemuste kaalutud keskmisena. Tööle liikumiseks nimetatakse olukorda, kui registreeritud töötul on töötamise registri andmetel tekkinud töösuhe ning ta on järgneva 30 päeva jooksul püsivalt hõives. Seejuures ei ole oluline, et inimene oleks kõik 30 päeva hõives samas asutuses. Lisaks loetakse tööle liikunuks need inimesed, kelle töötuna arvelolek on lõppenud ettevõtluse alustamise toetuse saamise, ettevõtluskonto avamise või FIE või juriidilise isikuna registreerimise tõttu. Mahajäämus on arvutatud Ida-Virumaa ja Eesti registreeritud töötute tööle liikumise määra vahena (protsendipunktides).
*Mõõdiku suuna määramisel kasutati mahajäämust Eesti keskmisest.
Ringlussevõtt tähendab jäätmete ümbertöötlemist nende uuesti kasutuselevõtuks materjalidena. Näiteks plastpakendite jäätmetest saab valmistada mitmesuguseid uusi tooteid nagu pudeleid, karpe, torusid, tekstiile (nt fliismaterjali) ja palju muud.
Jäätmete kogutekke hulka arvestatakse kõikides valdkondades tekkivad jäätmed, sealhulgas näiteks olmejäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed. Kuna Eestis moodustab jäätmetekkes suurima osa põlevkivisektor, kajastatakse andmeid nii koos põlevkivisektoriga kui ka sellest eraldi.