Kogu maailmas kahaneva elurikkuse üheks peapõhjuseks on maakasutuse muutus, sh ulatuslikult keskkonda kahjustavad põllumajandusviisid. Kuigi me ei taha seda endale tunnistada, on suurt saaki ülimaks seadvad majandamisvõtted kõvasti laastanud ka Eesti maastikke, mulla- ja veekeskkonda ning elurikkust. Väärtuslikud, kuid haavatavad elurikkusesaarekesed põllumajandusmaastikus Ka tavalised...

1910. aasta 14. augustil võttis Riia loodusuurijate ühing rendile Vaika linnusaared Lääne-Saaremaal ning keelas seal igasuguse merelindude häirimise. See sai teoks Vilsandi saare majakavahi, suure linnusõbra Artur Toomi eestvõttel. Eesti esimene looduskaitseala oli loodud. 1935. aasta detsembris kirjutas riigivanem Konstantin Päts alla looduskaitseseadusele ning asutati looduskaitset koordineeriv...

Süvenev mure maastike kvaliteedi pärast ja ebapiisavad maastikukorralduse meetmed tingisid selle, et 1994. aastal kiitis Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste konverents heaks ettepaneku töötada välja maastikukonventsiooni eelnõu. Pärast pikki aastaid ettevalmistustööd võeti Euroopa maastikukonventsioon vastu 20. oktoobril 2000 Firenzes ja see jõustus neli aastat hiljem, kui...

Kihnu maalammas on kohalik põlistõug. Esialgu oli see üle-eestiline maalambatõug, kuid 21. sajandi alguseks oli tõug säilinud ainult Kihnu saarel Kihnu maalammas põlvneb uluklambast muflonist ja kuulub põhja-lühisabaliste lammaste rühma. Põhja-lühisabaliste lammaste asurkonnad on nii ajalooliselt kui ka tänapäeval paiknenud Põhja-Euroopas, Läänemere rannikul ja saartel. Arheogeneetik Eve Rannamäe...

Eesti maatõug on meie kultuuripärand, mida peame hoidma tulevastele põlvedele. Kunagi ei tea, millal võib vaja minna eesti maatõu geene teiste tõugude aretustöös Eesti maatõug on vanim kohalikku päritolu karjast aretatud piimaveisetõug Eestis. Selle tõu aretusega on tegeldud üle saja aasta. Esimesed dokumenteeritud märkmed on teada 243 aasta tagusest ajast. Esimesena hakkas kohalikku karja...

Põlised koduloomad on kujunenud inimese ja looduse koostöös Sihipäraselt aretatud tootmistõugudega võrreldes on põliste koduloomade välimiku populatsioonisisene mitmekesisus suur. Tähtis on tagada, et põlistel koduloomadel säiliksid iseloomuomadused, mida inimesed on omal ajal väärtustanud, ja kindlasti ei tohiks lasta hääbuda taval pruukida nende toodangut. Põliste koduloomade populatsioone...

Maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede kaarte rakendavad oma töö hõlbustamiseks ja täiustamiseks erinevad riigiasutused, kohalikud omavalitsused ning eksperdid, kuid ka tavainimesed leiavad neist teavet leidmaks näiteks parimaid marjade ja seente korjepaiku. Järgnevalt on loetletud valdkondade kaupa konkreetsed ja juba kasutusel olevad kaartide rakendused. Keskkonnamõju hindamine...

Siseveekogude ökosüsteemiteenuseid kaardistatakse projektides LIFE IP CleanEST ja LIFE SIP WetEST Projekt LIFE IP CleanEST LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele. Projekt kestab aastani 2028, mille jooksul hinnatakse ja kaardistatakse muuhulgas ka Ida-Eesti jõgede ja nende valgalade ökosüsteemiteenuseid...

Mere ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamisega on tegeletud Rahandusministeeriumi juhtimisel Eesti mereala planeeringu koostamise raames, panuse sellesse andis ka ELME projekt. Aastal 2019 avaldatud töö annab ülevaate Eesti merealade ökosüsteemiteenuste kaardistamisest ja hindamisest. Uuring keskendus viiele teenusele: elupaigateenus, toiduteenus, kliimaregulatsioon, vee filtreerimine ning...

Ökosüsteemide kaartidelt saab teada, kus, kui palju ja milliseid hüvesid eri tüüpi ökosüsteemid pakuvad ning milline on ökosüsteemide seisund. Keskkonnaagentuuri juhitava ELME projekti [1] raames loodi aastatel 2019–2020 (leping sõlmiti 2018. a lõpus) metoodika ning hinnati ja kaardistati üleriigiliselt nelja peamise maismaaökosüsteemi (niidud, sood, metsad ja põllumajanduslikud ökosüsteemid)...