Anna märku karuputkest
Karuputke võõrliikide (Sosnovski ja hiid-karuputk) varane avastamine ning leviku kaardistamine.
Karuputke võõrliikide (Sosnovski ja hiid-karuputk) varane avastamine ning leviku kaardistamine.
Euroopa Liidu ohtlike võõrliikide nimekirja täiendati 26 uue liigi võrra, kellest osade levik Eestis võib kahjustada siinse looduse tasakaalu.
Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub kõiki huvilisi osalema kliimanäituse „Käega katsutav kliima. Mis meist saab?“ tuuril, mis toimub laupäeval, 9. augustil kell 12 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kutsub loodushuvilisi 14.–17. augustil üle Eesti toimuvatele Eesti looduse päeva retkedele. Traditsiooniks kujunenud retkedega tähistatakse Eesti looduskaitse sündi – 14. augustil 1910. aastal loodi Vaika saartele linnukaitseala, mis oli esimene Eestis ja ka mujal Baltimaades.
Euroopa Kohus andis oma seisukoha kohtuasjas, mis puudutab lindude pesitsemise häirimise tõttu peatatud raietöid ja mille osalised olid OÜ Voore Mets ja AS Lemeks Põlva. Euroopa Kohus pidas raie peatamist põhjendatuks, tuletades meelde, et linnudirektiivis sätestatud lindude tapmise ja pesitsemise häirimise keelde kehtib kõigile linnuliikidele.
Augustikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normist veidi kõrgem (norm 15,8..18,0°C). Sademeid on kuu alguses rohkelt, seejärel normi piires (norm 72..91 mm).
Lisandusid liikidega seotud kaardikihid, jäätmekäitluskohad ja metsateatised. Täiendati otsinguvõimalusi ja avalikustati osade andmestike puhul arhiveeritud andmed.
Juuli algas tormiselt ja lõppes kuumalt. Eesti keskmine õhutemperatuur möödunud kuul oli 19,2 °C, mis on 1,4 °C normist kõrgem. Alates 1922. aastast on juuli veel soojem olnud 14 aastal. Eriliselt soojaks kujunes kuu viimane kolmandik, kui Eesti keskmine õhutemperatuur oli 21,4 °C (norm 18,4 °C), alates 1922. aastast on see soojuselt 6. koht.
Täna toimunud pressikonverentsil tutvustati värskeima statistilise metsainventuuri tulemusi ning anti ülevaade Eesti metsade seisundist ja metsandussektori trendidest. Peamise sõnumina tõi Keskkonnaagentuur välja, et Eesti kasvava metsa tagavara püsib stabiilsena, ulatudes 450 miljoni tihumeetrini.
Uuringu käigus selgitati välja, kui usaldusväärseks ja kvaliteetseks peetakse riiklikke metsandusandmeid, millistest allikatest metsandusandmeid ja/või metsandusalast infot saadakse, millised on ootused metsandusandmete kättesaadavuse ja kasutamise osas ning milliseid andmeid on puudu.