Keskkonnaamet kinnitab, et kiirgusohtu Eesti elanikele ei ole, kiirgustase Eestis ja meie lähiriikides on püsinud stabiilne.

2024. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 558 245 m3/d, mida on 49 084 m3/d võrra vähem kui 2023. aastal. Eesti erinevatest kaevandustest ja karjääridest pumbati põhjavett koguses 426 941 m3/d, mis moodustab ca 79 % kogu riigi põhjaveevõtust.

Samal ajal kui rahvusvaheline teadlaskond hoiatab märgalade vähenemisega seotud keskkonnakahjust, otsustas Venemaa välja astuda märgalade kaitseks loodud Ramsari konventsioonist. Sellele eelnes Venemaa poolne märgalade hävitamine Ukrainas ning konventsiooni osaliste otsus hinnata Venemaa tekitatud keskkonnakahjusid.

Copernicuse atmosfääriseire teenus (CAMS) avaldas 10. Euroopa õhukvaliteedi aruande peamiste õhusaasteainete kontsentratsioonide muutumisest ning aasta jooksul toimunud olulisematest õhusaaste episoodidest. Õhukvaliteedi seisundi tulemused näitavad, et üldiselt paraneb õhukvaliteet, kuigi Euroopas on endiselt piirkondi, kus õhukvaliteedi standardid ei ole täielikult täidetud.

Edaspidi ei ole kaitsealustes parkides vajalik ürituse korraldamiseks taotleda eraldi Keskkonnaameti luba. Ürituse läbiviimiseks piisab, kui saadakse luba maaomanikult või maa haldajalt ning võetakse arvesse pargi kaitse-eeskirja nõudeid.

Märtsiga algab tindipüügihooaeg ning Pärnu muulide ümbrus täitub meritindi püügiks mõeldud ääremõrdade ning avaveemõrdadega. Et eelmise aasta kogemus näitas probleeme liiga tihedalt paigutatud püünistega, suurendab Keskkonnaamet tänavu tindipüügiaegset järelevalvet.

RMK uues ebapärlikarbijaamas lõppes forellidelt pudenenud noorte karpide kogumine Kokku sai kasvatusjaam sel aastal juurde 32 000 tillukest ebapärlikarpi. 

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel...

Kuumalainete ajal tiheasustusaladel esinev võimalik soojussaare efekt on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Eesti maapõues olevate kriitiliste toormete tegelik hulk on seni suuresti teadmata, kuid meie kristalne aluskord on geoloogiliselt hiiglaslik ja pakub potentsiaalselt uusi ning olulisi leiukohti, selgub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud ülevaatest.