Aruanne annab ajakohastatud ülevaate Eesti põhjaveekogumite hüdrogeoloogilistest ja hüdrokeemilistest tunnustest, toetades 2027–2032 veemajanduskavade koostamist.
Töös analüüsitakse Eesti põhjaveekogumite 2024 - 2025. aasta riikliku seirevõrgu tihedust, seire sagedust ja seirekaevude sobivust vastavalt Euroopa Komisjoni juhenditele, veepoliitika raamdirektiivile (VRD, 2000/60/EÜ) ja põhjaveedirektiivile (2006/118/EÜ).
Analüüs hõlmas tuuleenergiat, tuumaenergiat, biomassi põletamist ja ahikütet, põlevkivitööstust, gaasielektrijaamu, päikeseenergiat ning energiasalvestuslahendusi, nagu pumphüdrojaamad ja akud.
Töö käigus analüüsiti Eestis kehtivaid künniseid ja loastatavaid tegevusvaldkondi ning kaardistati olemasoleva süsteemi kitsaskohti.
Hüdromorfoloogilise seisundi hinnang on veekogumite seisundi hinnangu andmist toetav näitaja, iseloomustades kogumite voolurežiimi ja morfoloogia muutmise ulatust inimese poolt.
Eesmärk on kujundada ühtne ja läbipaistev metoodika mererajatiste keskkonnamõju hindamiseks, keskendudes eelkõige nende võimalikule mõjule veemajanduskavade ja merestrateegia raamdirektiivi eesmärkide saavutamisele.
Kestlikkus on põhimõte, mille kohaselt kasutatakse ressursse vastutustundlikult, tagades praegused vajadused ilma tulevaste põlvkondade arenguvõimalusi ohustamata ning säilitades sotsiaalse, majandusliku ja keskkondliku tasakaalu.
Tehtud töö aitab kaasa rannikualade paremale planeerimisele, läbi mille saab ennetada või vähendada võimalikest üleujutustest tingitud ohtu keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale.
Talve keskmine õhutemperatuur oli –4,5 °C ehk 1,9 °C võrra pikaajalisest keskmisest madalam. Kolmest talvekuust oli keskmisest soojem vaid detsember.
Käesolevas analüüsis on toodud ülevaade erinevate jäätmeliikide trendidest aastatel 2014-2018.