Põhjaveekogumite seire 2022. aasta aruanne
Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.
Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.
2020. aastal koostas Eesti Geoloogiateenistus Eesti põhjaveekogumite seisundite hinnangu, mille tulemuste põhjal paigutus 74% Eesti põhjaveekogumitest heasse seisundisse (nendest heas, kuid ohustatud seisus oli 43%) ning 26 % põhjaveekogumitest oli hinnatud halba seisundisse.
Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus.
Valitsus sai tänasel istungil ülevaate põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 täitmisest 2018. ja 2019. aastal. 2018. aastal kaevandati 15,9 milj tonni põlevkivi, 2019. aastal aga 24% vähem ehk 12,1 milj tonni. Möödunud 2020. aastal kaevandati põlevkivi veelgi vähem – 9,2 mlj tonni. Seega on põlevkivi kaevandamine langustrendis, olles möödunud aastakümnendite madalaimal tasemel.
Maa-ameti andmetel kaevandati Eestis 2021. aastal kadusid arvestamata 9,2 miljonit tonni põlevkivi, mis on sama palju kui aasta varem, ent võrreldes aastatega 2016-2020 vähenes kaevandatud kogus 30%. Põlevkivi on jätkuvalt Eesti enimkaevandatud maavara.
Maa-ameti andmetel kaevandati Eestis 2021. aastal kadusid arvestamata 9,2 miljonit tonni põlevkivi, mis on sama palju kui aasta varem, ent võrreldes aastatega 2016-2020 vähenes kaevandatud kogus 30%. Põlevkivi on jätkuvalt Eesti enimkaevandatud maavara.