Eesti metsade kõrguskaart
Keskkonnaagentuuril on valminud Eesti metsade kõrguskaart, mis on koostatud Maa- ja Ruumiameti aerolaserskaneerimise ja Keskkonnaagentuuri statistilise metsainventeerimise traktide mõõdistuste põhjal.
Keskkonnaagentuuril on valminud Eesti metsade kõrguskaart, mis on koostatud Maa- ja Ruumiameti aerolaserskaneerimise ja Keskkonnaagentuuri statistilise metsainventeerimise traktide mõõdistuste põhjal.
Kevad 2025 oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) ehk normist soojem. Sademeid jagus enamikus kohtades normist vähem.
Uuringu eesmärk on kaardistada, analüüsida ning anda hinnang Eesti ringmajanduse hetkeolukorrale ning selle alusel selgitada välja potentsiaalikate valdkondade tugevused, probleemid ja sellest tulenevad võimalused (investeerimisvajadused, meetmed ja tegevused) ringmajanduse rakendamiseks Eestis.
2019. a suvel valmis Keskkonnaministeeriumi tellitud uuring „Ringmajanduse strateegia koostamise metoodika väljatöötamine“. Uuringu tulemusena töötati välja ringmajanduse võimalik seireraamistik ning pakuti välja indikaatorid, mis sobivad ringmajanduse arengu mõõtmiseks Eestis.
Uuringu eesmärk oli analüüsida eriliikide kaupa kogutud jäätmete liigilist koostist, et hinnata liigiti kogumise efektiivust ning aidata kujundada edasisi suundasid riikliku jäätmemajanduse korraldamisel.
Suvi oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) kõigest 0,1 °C jahedam. Sajusumma Eesti keskmisena oli 137% normist. Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist.
Põhjaveekogumite veetaseme seire eesmärk on kirjeldada ja hinnata põhjaveekogumite veetasemes toimuvaid muutusi, anda lisainfot põhjaveekogumite koguselise seisundiklassi määramisel ja põhjavees saasteainete sisalduse trendide selgitamisel. Põhjaveekogumite koguselise seisundi veetaseme näitajad olid 2024 aastal stabiilsed.
UUS KESKKONNAPORTAALIS! Valminud on soo aastaraamat 2024. Soo aastaraamatutes on avaldatud Endla soostiku idaosas läbi viidud hüdrometeoroloogilise seire tulemused.
Käesoleva uuringu objektiks oli Keskkonnaameti poolt etteantud 27 potentsiaalset matmiskohta. Eesmärgiks oli hinnata, millised nendest kohtadest sobivad sigade Aafrika katku tõttu hukatud sigade matmiseks ja millised mitte.
Nõukogude sõjaväe poolt rahuaja tingimustes tekitatud keskkonnakahjude analüüs.