Meteoroloogiline suvi 2025
Suvi oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) kõigest 0,1 °C jahedam. Sajusumma Eesti keskmisena oli 137% normist. Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist.
Suvi oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) kõigest 0,1 °C jahedam. Sajusumma Eesti keskmisena oli 137% normist. Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist.
Põhjaveekogumite veetaseme seire eesmärk on kirjeldada ja hinnata põhjaveekogumite veetasemes toimuvaid muutusi, anda lisainfot põhjaveekogumite koguselise seisundiklassi määramisel ja põhjavees saasteainete sisalduse trendide selgitamisel. Põhjaveekogumite koguselise seisundi veetaseme näitajad olid 2024 aastal stabiilsed.
UUS KESKKONNAPORTAALIS! Valminud on soo aastaraamat 2024. Soo aastaraamatutes on avaldatud Endla soostiku idaosas läbi viidud hüdrometeoroloogilise seire tulemused.
Käesoleva uuringu objektiks oli Keskkonnaameti poolt etteantud 27 potentsiaalset matmiskohta. Eesmärgiks oli hinnata, millised nendest kohtadest sobivad sigade Aafrika katku tõttu hukatud sigade matmiseks ja millised mitte.
Hüdroloogilisi aastaraamatuid koostatakse alates 1923. aastast. Aastaraamatus esitatakse lõppenud aasta hüdroloogiliste vaatluste ja mõõtmiste peamised tulemused.
Kevad 2025 oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) ehk normist soojem. Sademeid jagus enamikus kohtades normist vähem.
2025. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2024. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.
Uuringu käigus selgitati välja, kui usaldusväärseks ja kvaliteetseks peetakse riiklikke metsandusandmeid, millistest allikatest metsandusandmeid ja/või metsandusalast infot saadakse, millised on ootused metsandusandmete kättesaadavuse ja kasutamise osas ning milliseid andmeid on puudu.
UUS KESKKONNAPORTAALIS! Andmed ja kaart sektsiooni on lisandunud kalapüügi keelualade kaardikiht. Metsa kihtide komplekti on lisatud metsa kõrguskaart. Vesikonnad ja valglad sektsiooni on täiendatud hüdromeetria ja hüdrokeemia seirejaamade valglate kihtidega.
Läänemere üheks olulisemaks halva seisundi põhjustajaks on tänapäeval eutrofeerumine. Eutrofeerumine kujutab endast veekogu rikastumist toitainetega (lämmastik ja fosfor), mille liigne sisaldus põhjustab mereökosüsteemis probleeme: suureneb primaarproduktsioon, tihenevad veeõitsengud, kahaneb vee läbipaistvus, väheneb hapniku sisaldus põhjalähedases kihis. Alates 20. sajandi algusest on Läänemeri...