Veemajanduskava ehk vete terviseplaani eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine.

Eesti on alates 2000. aastast Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) kohaselt esitanud andmeid riigi summaarsete ja valdkondlike heitkoguste kohta. Välisõhu saasteainete heitkogused arvutatakse erinevate tegevusalade kohta nii paiksete kui ka hajusheiteallikate lõikes. Peamiste saasteainete heitkogused Eestis on perioodil 1990–2023 vähenenud märkimisväärselt.

Loodusdirektiiv käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid.

Linnudirektiiv sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) avaldas värske maailma metsavarude hindamise raporti (FRA 2025), mis annab ülevaate metsade seisust ja muutustest viimase 30 aasta jooksul.

Natura alade lehelt saab vaadata Natura 2000 võrgustikku kuuluvate loodus- ja linnualade andmeid.

Sellelt lehelt leiad infot keskkonnakaitseluba omavate paiksete heiteallikate aastaste heitkoguste ning kasutatud kütuste kohta. Järgnevalt toodud visualiseeritud töölaudade abil on võimalik heitkoguste andmeid otsida mitmete parameetrite järgi (aasta, maakond, kohalik omavalitsus, käitaja, tegevus, kasutatud kütus).

Käesolev aruanne annab ülevaate nitraadidirektiivi täitmisest Eestis perioodil 2016-2019 ja võrreldes eelmiste aruandeperioodidega.

Hüdromorfoloogilise seisundi hinnang on veekogumite seisundi hinnangu andmist toetav näitaja, iseloomustades kogumite voolurežiimi ja morfoloogia muutmise ulatust inimese poolt.

Saasteainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi eesmärk on välja selgitada, kas saasteainete sisalduste aegridades esineb süstemaatilisi muutusi, mis viitavad suundumusele.