Kliimamuutuse mõjud Euroopale on suured, kuid taastuvate energiaallikate kasv annab tulevikulootust. Euroopa kliimaraport 2022 näitab, kuidas Euroopa on alates 1980. aastatest soojenenud maailma keskmisest kaks korda enam.
Tegemist on 15. väljaandega aastaraamatute sarjas, mis annab ülevaate Keskkonnaagentuuri meteoroloogilisest seirevõrgust, meteoroloogiliste mõõtmiste tulemustest, kasutatud instrumentidest, muudatustest mõõtmismetoodikas jne. Samuti ei puudu seegi kord kokkuvõte möödunud aasta ilmast ja ilmaelust maailmas ning rahvusvahelisest koostööst meteoroloogia vallas.
Valminud on hüdroloogiline aastaraamat, mis võtab kokku 2024. aastal Eesti vesikonnas toimunud hüdroloogilise seire tulemused. Antakse ka ülevaade seirevõrgu hetkeseisust, rekorditest ja tähtsamatest aastat iseloomustanud sündmustest.
Talv 2024/2025 oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) soojem. Sademeid jagus keskmisest enam, päikesepaistet aga vähem.
Pärnu jõe üleujutuste tõenäosusstsenaariumite arvutamise ja kaardistamise eesmärk on aidata kaasa üleujutustest tulenevate riskide maandamisele.
Valminud on soo aastaraamat 2024. Soo aastaraamatutes on avaldatud Endla soostiku idaosas läbi viidud hüdrometeoroloogilise seire tulemused.
Sügis oli Eesti vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.
2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005-2023 keskmine.
2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005-2022 keskmine.
Batümeetrilise seire nõue tuleneb veepoliitika raamdirektiivist ning lähtuvalt riikliku keskkonnaseire pinnavee seire allprogrammist tuleb järvenõo batümeetria ehk sügavusmõõdistamine läbi viia kõigis veekogumites vähemalt kord 30-50 aasta jooksul.