Uluksõraliste rakendusuuringute teemad keskendusid elupaigakasutusele eri aastaaegadel, asustustihedusele, kahjustuste hindamismetoodikatele, haigustekitajatele ja viljakusele ja seiremetoodikate parendamisele.
Lehel on ruutloenduse andmete analüüsid aastast 2006 kuni aastani 2013.
Keskkonnaportaalis on avaldatud 2025. aasta aruanne ulukiasurkondade seisundist koos küttimissoovitustega ning ulukite tekitatud metsakahjustused.
Töö lähteülesanne nägi ette ihtüoloogiliste uuringute läbiviimise ja rehabilitatsioonimeetmete määratlemise kolmes jõelõigus: 14,4-18,1, 40,3-42,3 ja 44,8-46,7 km suudmest.
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada Liivi_21 vooluveekogumi kesise seisundi põhjused. Tingituna 2022. aasta halvast seisundist on tekkinud vajadus Liivi_2 vooluveekogumi veekeskkonna seisundit mõjutavate survetegurite kaardistamiseks koos seisundi parandamise meetmete planeerimisega.
Siia koondatud aruanded annavad ülevaate jahilindude levikust, paiknemisest ja arvukusest.
Käesoleva töö eesmärgiks oli Kalda oja valgalal veekeskkonna seisundit mõjutavate survetegurite kaardistamine koos seisundi parandamise meetmete planeerimisega.
Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Kaberla oja ja selle lisaoja Kodasoo valgalal olevad koormusallikad ning kirjeldada nende mõju vähendamise meetmed eesmärgiga parandada pinnaveekogumite seisundit.
Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Vodja jõe valgalal paiknevad võimalikud koormusallikad, sealhulgas põllumajandusalane tegevus ning hinnata nende mõju veekeskkonnale. Samuti koostati konkreetsed ja praktikas rakendatavad leevendusmeetmed Vodja jõe valgalal koormusallikate mõju vähendamiseks.
Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Audru jõe ning selle lisajõgede Laisma peakraav, Oara oja, Ridalepa oja, Maima peakraav, Malda oja ja Uruste oja valgaladel olevad koormusallikad, neile avalduv koormus ning kirjeldada koormuste mõju vähendamise meetmeid eesmärgiga parandada pinnaveekogumite seisundit.