Käesoleva töö eesmärgiks oli Kalda oja valgalal veekeskkonna seisundit mõjutavate survetegurite kaardistamine koos seisundi parandamise meetmete planeerimisega.
Kalda oja vooluveekogumi seisund on VMK-s hinnatud kesiseks. Kalda oja kesise seisundi põhjuseks on toitained, füüsikalis- keemilised kvaliteedinäitajad (FÜKE) ja suurselgrootud põhjaloomad (SUSE). Suuremateks asulateks on Are alevik ja Niidu küla. Are aleviku heitveed juhitakse Kalda ojja. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt teostati 2012. aastal pinnaveekogude operatiivseire käigus Kalda oja seiret üleval ja allpool Are puhasti heitvee väljalasku. Üleval pool väljalasku olid füüsikalis-keemilised näitajad väga head ja põhjaloomastiku määrang oli hea. Allpool väljalasku olid füüsikalis-keemilised näitajad kesised ja põhjaloomastiku määrang halb. Aruandes on öeldud, et Are puhasti heitvesi mõjutas negatiivselt Kalda oja seisundit. Ettevõtte andmetel võis mõjutada oja seisundit väljalasust allpool ka vasakult suubuv kraav, mille kaudu tõenäoliselt lisandub täiendavat reostust.
Füüsikalis-keemilistest näitajatest on peamiseks probleemiks O2% ja kuivematel perioodidel Püld. Kõige suuremaks probleemiks on enne Kalda oja suubumist olev kraav, kust lisandub täiendavaid toitaineid.
Meetmed, mida tuleb rakendada:
- Hobuste karjatamine kraavi läbival kinnistul ei tohi olla edaspidi nii intensiivne.
- Söötmisplatsid tuleb rajada piisavalt kaugele veekogudest, sh kraavidest takistamaks sõnniku sattumist vette.
- Sõnniku hoiustamisel hoidlas järgitakse keskkonnanõudeid vältimaks toitaineite jõudmist kraavi. Seega on KKI-l vajalik aegajalt neid objekte kontrollida.
- Kraavis, kust tuleb suur Püld kogus, tuleb teostada seiret peale kevadist suurvett. Sõnnikuhoidla ekspluatatsioon võib mõjutada vee seisundit kraavis, korrastati. Samas võib olla jäänud pinnasesse veel reostust, lisaks võib veel kraavi ümbritsevalt karjatatavalt alalt lisanduda koormust.
- Are reoveepuhasti rekonstrueerimine. SA KIK tegi rahastamise otsuse 2017 Are puhasti rekonstrueerimiseks.
- Vajalik teostada seiret veelkord pärast Are aleviku puhasti rekonstrueerimist. Seire tuleks teha enne Are alevikku kuni alamjooksuni (seirepunktist 3-8), et hinnata, kas meetme rakendamisega on vähenenud toitainete koormus suudme alal.
- Koprapaisude likvideerimine ja arvukuse piiramise plaani koostamine 8. Maaparandussüsteemide hooldamine.
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, tõkestusrajatised, riskid, meetmed