Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Vodja jõe valgalal paiknevad võimalikud koormusallikad, sealhulgas põllumajandusalane tegevus ning hinnata nende mõju veekeskkonnale. Samuti koostati konkreetsed ja praktikas rakendatavad leevendusmeetmed Vodja jõe valgalal koormusallikate mõju vähendamiseks. Vodja jõe mõlemad kogumid on kesises seisundis. Kui veemajandusperioodil ilmneb, et kogumile seatud keskkonnaeesmärke ei saavutata planeeritud tähtajaks, tuleb selgitada mittesaavutamise põhjused ning näha ette meetmed selle saavutamiseks.
Vodja jõgi jaotub kaheks pinnaveekogumiks: Vodja_1, mis on jõe lähtest kuni Mäo sillani ja Vodja_2, mis on Mäo sillast suubumiseni Pärnu jõkke. Mõlema veekogumi seisund hinnati 2010. aastal kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas kesiseks. Kesise seisundi põhjuseks nimetati ekspertide poolt paisusid ja mitte heaks elemendiks kalastikku. Hea seisundi saavutamiseks tuleb meetmete kavandamisel lähtuda eelkõige välja toodud surveteguri mõju vähendamisest. Nii hüdrobioloogilise seire järeldused kui Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava toovad Vodja jõe peamise negatiivse tegurina välja Sindi ja Jändja paisud, mis asuvad Pärnu jõel. Veeseaduse alusel on paisu omanikul kohustus tagada kalade läbipääs paisust üles- ja allavoolu. Kaitsekorralduskavas on eelnimetatud tegevus esimeseks prioriteediks ehk siis hädavajalik tegevus, milleta kaitseeesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu. Seega Vodja jõe hea seisundi eelduseks on Sindi ja Jändja paisudest kaladele läbipääsu tagamine.
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, kalastik, riskid, meetmed