Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Kaberla oja ja selle lisaoja Kodasoo valgalal olevad koormusallikad ning kirjeldada nende mõju vähendamise meetmed eesmärgiga parandada pinnaveekogumite seisundit.
Kõige suurema osa valgalast moodustab mets. Põllumajanduse ja inimasustuse osakaal on väike. Lähtudes analüüsitulemustest on Kaberla ojas ülenormatiivsed näitajad eelkõige NH4+ , Nüld ja Püld. Valgala maakasutust vaadates võib väita, et otsese ebasoodsa mõjuga inimkasutus (väetatavad põllud, loomakasvatushooned, heitveelaskmed) on pigem tagasihoidlik. Kaberla oja ülemjooksul võib teatava mõjuga olla suurte metsamassiivide kuivendus. Lageraieid on pigem vähe. Analüüsitulemuste juures on oluline tähele panna, et eriti halvad tulemused on saadud augustis (2014 ja 2016). Siis on tavaliselt veevaene aeg. Kaberla oja on siis väikese valgala tõttu tõenäoliselt eriti veevaene. Paraku pole proovide juures vooluhulga proovivõtu kellaaja ning õhutemperatuuri infot. Võib arvata, et Kaberla oja ülemjooksul on ebasoodsate näitajate põhjuseks pigem looduslikud protsessid (vähene vooluhulk, võib-olla koprapaisudest põhjustatud koormus)
Kogumi valgalal võib seisundi osas jagada eesmärgid ja tegevused kaheks:
1. head seisundit indikeerivate füüsikalis-keemiliste näitajate saavutamine;
2. kalastikule rändetee avamine Kaberla oja keskjooksule kobraste arvukuse piiramisega ja koprapaisude likvideerimisega.
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, tõkestusrajatised, riskid, meetmed