Riik uurib vesiniku kasutamise võimalusi Eestis ja arendab tehnoloogiaid, et aidata kaasa keskkonda enim koormavate sektorite rohestamisele.

Riik soovib paika panna meetmed, millega merel suuremat müra põhjustavaid töid tehes arvestada. Nii et meie vete helitundlikud mereliigid – hall- ja viigerhüljes ning räim - ei saaks kuulmiskahjustust.

Keskkonnaministeerium esitas eile, 15. märtsil Euroopa Komisjonile Eesti kasvuhoonegaaside 2021. aasta lõpparuande. See näitab, et kasvuhoonegaaside heitkogused kasvasid pea kõigis valdkondades. Energeetika heite kasvu põhjustas külm talv ning transpordisektori heidet kergitas tervisekriisist taastumine, mis innustas inimesi aasta varasemaga võrreldes rohkem liikuma.

Valitsus kinnitas täna viimased ülevaatamist ja uuendamist vajanud kaitsealade kaitse-eeskirjad. Sellega jõudis lõpule Keskkonnaministeeriumi mitu aastat kestnud töö, mille käigus viidi kõik kaitse-eeskirjad kooskõlla looduskaitseseadusega.

Keskkonnaministeerium sõlmis Tartu Ülikooliga lepingu, et ülikooli teadlased analüüsivad statistilise metsainventuuri (SMI) traktivõrku ja arvutusmeetodeid.

Keskkonnaministeerium koos Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga nügib ettevõtete üleminekut automaatsele aruandlusele 2025. aastaks. Keskkonnavaldkonnas puudutab see esialgu jäätme-, vee- ja pakendiaruandlust.

On laulupeonädal, mil väärtustame ja hoiame Eesti traditsioone, kultuuri ja pärandit. Lisaks tähistame täna ka pärandniitude päeva, sest rahvakalendri järgi on heinamaarjapäev. Tänavune pärandniitude päev on pühendatud puisniitudele. Kliimaministeerium on võtnud eesmärgiks suurendada toimivate pärandniitude pindala 50 000 hektarini.

Keskkonnaportaalis on avaldatud uus analüüs, millega seoses valmis tööriist ja kaardikihid, kust saab ülevaate, kui suur osa Eesti pindalast on hõivatud metsa- ja põllumaa, hoonestuse, teede ja teiste objektidega.

Keskkonnaportaalis on avaldatud uus analüüs, millega seoses valmis tööriist ja kaardikihid, kust saab ülevaate, kui suur osa Eesti pindalast on hõivatud metsa- ja põllumaa, hoonestuse, teede ja teiste objektidega.

Keskkonnaportaalis on avaldatud uus analüüs, millega seoses valmis tööriist ja kaardikihid, kust saab ülevaate, kui suur osa Eesti pindalast on hõivatud metsa- ja põllumaa, hoonestuse, teede ja teiste objektidega.