Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes
Toidujäätmete, sh toidu raiskamise ehk toidukao teema on maailmas muutumas järjest aktuaalsemaks.
Toidujäätmete, sh toidu raiskamise ehk toidukao teema on maailmas muutumas järjest aktuaalsemaks.
Käesolev juhend kirjeldab olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise sihtarvu arvutamise meetodit võttes arvesse Eestis kasutatava jäätmearuandluse infosüsteemi (Jäätmearuandluse Infosüsteemi - JATS) eripärasid.
Viimastel aastatel läbi viidud uuringute tulemused näitavad, et tootjavastutussüsteemide efektiivsus (eesmärkide täitmise tõhusus ja kulud) ei pruugi sõltuda toimimismudeli tüübist.
Keskkonnaministeerium analüüsib võimalust kehtestada määrus, mis käsitleb ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekohal sortimise ja liigiti kogumise nõudeid.
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida Euroopa Komisjonile esitatava pakendiaruande koostamise metoodikat ning pakkuda välja võimalikud täiendused ja alternatiivid.
Ringmajanduse rakendamine ja taaskasutuse edendamine eeldab kogu tootmise- ja tarbimise väärtusahela muutmist, uute ärimudelite kasutusele võtmist ja käitumismustrite muutmist.
Arendajate poolt kliimaministeeriumile esitatud planeeritavate arenduste koguvõimsus on nüüdseks 6 300 MW ja maatoimingutel põhinev keskkonnaagentuuri hinnanguline võimsus veebruaris kogutud andmete põhjal 2 512 MW, moodustades arendajate hinnangust ligikaudu 40%.
Värskendatud hinnangud tuuleenergeetika planeeritud arenduste tootmisvõimsusele.
Aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli normist pisut enam.
Uuring "Eesti ühiskonna teadlikkus äärmuslike ilmanähtuste ja kliimamuutuste osas" on läbi viidud LIFE integreeritud projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ (LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst/101069566) raames. Projekti üldine eesmärk on tõsta inimeste kliimateadlikkust, kohanemist ja paremat valmisolekut kliimamuutustest tulenevate võimalike riskidega.