Jäätmekäitluse ülevaade on koostatud ettevõtete jäätmearuannete põhjal. Probleemtooteid käsitlevas peatükis on kasutatud ka probleemtooteregistri (PROTO) andmeid.
Kokkuvõtet aastatel 2008– 2010 Eestis käideldud jäätmeliikidest ja kogustest, ülevaade on koostatud ettevõtete jäätmearuannete põhjal.
30 päeva kaardi väljakutse (#30DayMapChallenge) jõudis ka Keskkonnaportaali. Soomlasest kaardientusiast Topi Tjukanovi ellu kutsutud uute kaartide loomise väljakutse sai alguse Twitteris 2019. aastal ja toimub igal aastal novembris. 2022. aastal Keskkonnaportaalis ilmunud kaardid valmisid Keskkonnaagentuuri kaardientusiastide käe all.
Aastakümneid on põlevkivitööstuse jäägid ladestatud Kohtla-Järvel ja Kiviõlis tööstusjäätmete prügilasse.
See töö viitas Eestis PCB-dega seonduvate probleemide olemasolule ning pani aluse edasiseks PCB-sid sisaldavate seadmete inventariseerimiseks.
Jäätmevaldaja peab teadma oma valduses olevate jäätmete liiki, hulka, päritolu, jäätmekäitluse seisukohalt olulisi omadusi ning jäätmetest tulenevat tervise- või keskkonnaohtu.
Käesolev töö käsitleb seega ainult biolagunevaid jäätmeid. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed.
1997. aastal kiideti Riigikogus heaks Eesti keskkonnastrateegia, mis seab eesmärgiks jäätmete taaskasutamise suurendamise, jäätmete käitlemise vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonna- ja tervisenõuetele.
Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (WEEE) on üks kiiremini kasvav jäätmeliik arenenud maailmas.
Mõistesse ”auto(de) lammutaja” saab tegevuse laadi alusel koondada isikuid, kes lammutavad sõidukeid selleks, et oma tegevusest elatuda ja kasumit teenida.