Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus
Teostatakse erinevaid töid sealhulgas õhukvaliteedi mõõtmisi, suuremate linnade saastetasemete modelleerimist ja nende kajastamist õhukvaliteedi juhtimissüsteemi kodulehel.
Teostatakse erinevaid töid sealhulgas õhukvaliteedi mõõtmisi, suuremate linnade saastetasemete modelleerimist ja nende kajastamist õhukvaliteedi juhtimissüsteemi kodulehel.
Vastavalt direktiivile 2004/42/EÜ Kehtivad alates 1. jaanuarist 2011 värvides, lakkides ja taasviimistlustoodete sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite uued piirnormid.
Antropogeenne õhusaaste on inimtegevuse paratamatu tagajärg, mille mõjud avalduvad kõige teravamalt eelkõige tiheasustusega aladel, kus inimesed pidevalt viibivad.
Eestil on tekkinud probleeme seoses Genfi piirülese kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli nõuete täitmisega, kuna 2007. a. ületati heksaklorobenseeni (HCB) künniskogust.
Käesolevas töös on hajussaasteallikatena käsitletud nii transporti (teekatted), karjääre, põldusid, metsatulekahjusid, eramuid kui ka kaugkannet.
Tänapäevane prügila kujutab enesest keerulist tehnoloogilist käitist, kus toimub inimtegevuse tagajärjel tekkinud jäätmete kõrvaldamine.
Vääriselupaiga Eesti kontseptsiooni väljatöötajad määratlesid vääriselupaika kui vähima inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult leidub ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid liike, mis on kasvukohtadega kitsalt kohastunud.
Eesti on alates 2007. aastast ületanud Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokollis kokku lepitud heksaklorobenseeni (HCB) künniskogust.
Antud töö valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel, et leida erinevate põllumajanduskultuuride viljelemisel tekkivate kasvuhoonegaaside keskmised väärtused Eestis.
1999-2002 tehtud vääriselupaikade inventuuri ning EMKAV projekti lõpptulemusena inventeeriti Eestis 20 655 ha VEPi, tükiarvuga 7212.