Uudis

Keskkonnaministeerium esitas eile, 15. märtsil Euroopa Komisjonile Eesti kasvuhoonegaaside 2021. aasta lõpparuande. See näitab, et kasvuhoonegaaside heitkogused kasvasid pea kõigis valdkondades. Energeetika heite kasvu põhjustas külm talv ning transpordisektori heidet kergitas tervisekriisist taastumine, mis innustas inimesi aasta varasemaga võrreldes rohkem liikuma.

Värskest Keskkonnaagentuuri looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti pindalast (koos territoriaalmerega) on endiselt kaitse all 23 protsenti ning maismaal on kaitsealust territooriumi 19,5 protsenti. Ülevaatest saab lugeda veel sellest, et aastaga on Eestis lisandunud oluliselt kaitsealuste liikide püsielupaiku ning osa Harku metsast on nüüd kohaliku kaitse all.

2021. aasta looduskaitse ülevaade: aastaga lisandus ligi paarsada kaitsealuste liikide püsielupaika Värskest Keskkonnaagentuuri looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti pindalast (koos territoriaalmerega) on endiselt kaitse all 23 protsenti ning maismaal on kaitsealust territooriumi 19,5 protsenti. Ülevaatest saab lugeda veel sellest, et aastaga on Eestis lisandunud oluliselt kaitsealuste liikide...

2021. aasta looduskaitse ülevaade: aastaga lisandus ligi paarsada kaitsealuste liikide püsielupaika Värskest Keskkonnaagentuuri looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti pindalast (koos territoriaalmerega) on endiselt kaitse all 23 protsenti ning maismaal on kaitsealust territooriumi 19,5 protsenti. Ülevaatest saab lugeda veel sellest, et aastaga on Eestis lisandunud oluliselt kaitsealuste liikide...

Värskest Keskkonnaagentuuri looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti pindalast (koos territoriaalmerega) on endiselt kaitse all 23 protsenti ning maismaal on kaitsealust territooriumi 19,5 protsenti. Ülevaatest saab lugeda veel sellest, et aastaga on Eestis lisandunud oluliselt kaitsealuste liikide püsielupaiku ning osa Harku metsast on nüüd kohaliku kaitse all.

Värskest Keskkonnaagentuuri looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti pindalast (koos territoriaalmerega) on endiselt kaitse all 23 protsenti ning maismaal on kaitsealust territooriumi 19,5 protsenti. Ülevaatest saab lugeda veel sellest, et aastaga on Eestis lisandunud oluliselt kaitsealuste liikide püsielupaiku ning osa Harku metsast on nüüd kohaliku kaitse all.

2021. aasta põhjaveebilanss näitab põhjavee tarbimises kerget kasvu 2021. aasta põhjaveebilansi aruande kohaselt näitab põhjaveevõtt Eestis kerget tõusutrendi, jäädes üldjoontes aastataguse perioodiga samasse suurusjärku. Suurima hüppe on teinud mineraalvee ammutamine. Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialist Merli Hass märkis, et põhjavee… INNAR KALDLAUR K, 27/07/2022 - 12:17

2021. aasta põhjaveebilansi aruande kohaselt näitab põhjaveevõtt Eestis kerget tõusutrendi, jäädes üldjoontes aastataguse perioodiga samasse suurusjärku. Suurima hüppe on teinud mineraalvee ammutamine.