Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus.
Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.
Suvi oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) kõigest 0,1 °C jahedam. Sajusumma Eesti keskmisena oli 137% normist. Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist.
Põhjaveekogumite veetaseme seire eesmärk on kirjeldada ja hinnata põhjaveekogumite veetasemes toimuvaid muutusi, anda lisainfot põhjaveekogumite koguselise seisundiklassi määramisel ja põhjavees saasteainete sisalduse trendide selgitamisel. Põhjaveekogumite koguselise seisundi veetaseme näitajad olid 2024 aastal stabiilsed.
UUS KESKKONNAPORTAALIS! Valminud on soo aastaraamat 2024. Soo aastaraamatutes on avaldatud Endla soostiku idaosas läbi viidud hüdrometeoroloogilise seire tulemused.
Käesoleva uuringu objektiks oli Keskkonnaameti poolt etteantud 27 potentsiaalset matmiskohta. Eesmärgiks oli hinnata, millised nendest kohtadest sobivad sigade Aafrika katku tõttu hukatud sigade matmiseks ja millised mitte.
Käesoleva töö ülesanne oli leida vastus küsimusele, kas Kikepera looduskaitseala veerežiimi taastamine võib mõjutada Reiu jõe üleujutusi Surju küla piirkonnas.
Uuringu eesmärk oli analüüsida eriliikide kaupa kogutud jäätmete liigilist koostist, et hinnata liigiti kogumise efektiivust ning aidata kujundada edasisi suundasid riikliku jäätmemajanduse korraldamisel.
Metsamaa omandiline kuuluvus on olulise tähtsusega indikaator riikide metsanduse ja metsasektori kirjeldamisel.
Alusuuringu eesmärk on anda metsade majandamist ja hoidu käsitlevat teadmispõhist aktuaalset teavet metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks ja arengukava koostamiseks.