Eesti-Soome koostöös uuritakse ebaseaduslikku jäätmevedu
Prokuratuur kahtlustab kolme eraisikut ja nendega seotud kahte ettevõtet suures koguses ebaseaduslikus jäätmeveos Eesti ja Soome vahel 2019. ja 2020. aastal.
Prokuratuur kahtlustab kolme eraisikut ja nendega seotud kahte ettevõtet suures koguses ebaseaduslikus jäätmeveos Eesti ja Soome vahel 2019. ja 2020. aastal.
Prokuratuur kahtlustab kolme eraisikut ja nendega seotud kahte ettevõtet suures koguses ebaseaduslikus jäätmeveos Eesti ja Soome vahel 2019. ja 2020. aastal.
Eesti-Soome koostöös uuritakse ebaseaduslikku jäätmevedu Prokuratuur kahtlustab kolme eraisikut ja nendega seotud kahte ettevõtet suures koguses ebaseaduslikus jäätmeveos Eesti ja Soome vahel 2019. ja 2020. aastal. Liivi Reinhold E, 31/01/2022 - 13:34
Prokuratuur kahtlustab kolme eraisikut ja nendega seotud kahte ettevõtet suures koguses ebaseaduslikus jäätmeveos Eesti ja Soome vahel 2019. ja 2020. aastal.
Keskkonnaagentuur hakkab analüüsima teiste riikide kogemusi tuulikujäätmetega tegelemisel. Ehkki Eestis kehtivates seadustes on jäätmeks saanud tuulikute käitlemise raamistik paigas, kogutakse teadmisi, kuidas praktikas ringlussevõttu paremini korraldada.
2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.
2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.
2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.
2022. aastal loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud. Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas (Selgrahu ja Hari kurk) ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil.
Eesti vetes on pea 700 laevavrakki, millest 55 on hinnatud keskkonnaohtlikuks – st nad on reostusohtlikud, kaetud kummitusvõrkudega või on erinevate lõhkekehadega pardal. Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Politsei- ja Piirivalveamet tegid koostöös allveeuuringud kolmele kõige ohtlikumale vrakile.