Eesti pinnavee seisund 2021. aastal
2021. a seisuga on Eesti 744 pinnaveekogumist heas koondseisundis 52% (58% vooluveekogumitest, 15% seisuveekogumitest ja 0% rannikuveekogumitest).
2021. a seisuga on Eesti 744 pinnaveekogumist heas koondseisundis 52% (58% vooluveekogumitest, 15% seisuveekogumitest ja 0% rannikuveekogumitest).
Projekti eesmärk on läbi kodanikuteaduse uurida hariliku nurmenuku erikaelsuse mustreid üle Euroopa.
Yale’i ja Columbia ülikoolide koostatava keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeksi (Environmental performance index) alusel on Eesti teinud maailma riikidest kõige enam edusamme keskkonnaseisundi parandamisel. 180 hinnatava riigi seas esikohale tõusmist mõjutab enim suur heite vähenemine energeetikasektoris.
Reedel, 1. oktoobril andis Kasahstan Eestile üle veekonventsiooni juhi rolli järgmiseks kolmeks aastaks. Sellega sai läbi ka kolmepäevane veekonventsiooni 9. osapoolte kohtumine Genfis, mida korraldas Eesti Keskkonnaministeerium koostöös ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga.
Aruanne annab ülevaate inimtegevuse poolt õhku paisatud saasteainete heitkogustest ning Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 Eestile seatud peamiste saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisest.
Aruanne annab ülevaate inimtegevuse poolt õhku paisatud saasteainete heitkogustest aastatel 1990-2021 ning Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 Eestile seatud peamiste saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisest.
Õhuaruanne annab ülevaate Eesti õhukvaliteedist, peamistest saasteainetest ja nende mõjust inimese tervisele, heiteallikatest ning õhusaaste trendidest.
Viimasel kümnendil on Eesti välisõhu kvaliteet oluliselt paranenud, kuid muutused on olnud erinevate saasteainete lõikes küllaltki erinevad. Õhuaruanne annab ülevaate Eesti õhukvaliteedist, peamistest saasteainetest ja nende mõjust inimese tervisele, heiteallikatest ning õhusaaste trendidest.