Valitsus otsustas toetada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust, mis näeb ette, et aastaks 2030 vajab taastamist ja parandamist 30% halvas seisus olevate looduskaitsealuste liikide ja elupaikade levikualadest.
Keskkonnaameti algatatud või heaks kiidetud keskkonnamõju hindamise aruanded ning keskkonnamõju hindamise strateegilised aruanded kolisid keskkonnaotsuste infosüsteemi. Uues registris on loodud mitmeid uusi funktsioone, näiteks on loodud kaardirakendus erinevate keskkonnamõju hindamise aktide leidmiseks.
Valitsus otsustas riigikogusse saata metsaseaduse ja planeerimisseaduse muudatused, mis määravad, kellega ja kuidas metsamajandamistöid kogukonnametsades planeerida ja kooskõlastada.
Keskkonnaminister Madis Kallas esitas valitsusele ettepaneku täpsustada ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi ulatust üleujutustega mereranna ja siseveekogude aladel. Lisaks soovib minister tõsta loomakahjude ennetuskulutuste hüvitisi ja kehtestada lindude pesitsusrahu kaitsealadel.
Keskkonnaminister Madis Kallas tänas ja õnnitles galaõhtul keskkonnatunnustuste konkursi laureaate, keda tänavu tunnustati kolmes kategoorias: aasta tegu, aasta mõjuisik ja aasta noor.
Arhitektuurikonverentsil „Uus ja vana ajaloolises keskkonnas“ käsitletakse seda, kuidas sobitada omavahel uut hoonestust ning ajaloolist ja pärandiväärtusega keskkonda. Konverents ettekannetega nii arhitektuuri kui pärandikaitse vaatevinklitest toimub 9. detsembril Lahemaa rahvuspargis Viinistu kunstimuuseumis.
Pärandmaastikud on Eesti liigirikkaimad kooslused, paljude taimede ja loomade elu- ja pesitsuspaigad, aga ka tähtis osa meie kultuuriloost ja identiteedist. Projekt „Loodusrikas Eesti“ ootab kuni 12. detsembrini kandidaate, et valida välja 2022. aasta parimad pärandniidu hooldajad.
Täna avatakse RMK Sagadi metsamuuseumi uus püsinäitus „Metsane teekond“, kus saab proovile panna nii oma teadmisi Eesti metsadest kui ka lustlikumas laadis metsaeluga tutvust teha.
Euroopa tavalisemate linnuliikide seisundit kokku võtva ülevaate kohaselt jätkub kultuurmaastiku haudelinnustiku arvukuses langustrend. Võrreldes baasaastaga (1980), mil seisundi jälgimisega alustati, oli 2021. aastaks Euroopas kadunud ligi 60 protsenti kultuurmaastiku haudelinnustikust.
Keskkonnaameti jäätmebüroo ülevaade kohalike omavalitsuste jäätmekorraldusest näitab, et aasta jooksul on jäätmeveo korraldus muutunud elanikule mugavamaks 33 omavalitsuses. Lisandunud on 11 omavalitsust, kus biojäätmete äravedu on korraldatud jäätmeveo teenuste hulgas.