Pinna- ja põhjaveevõtt
Eesti suurema veevõtu moodustab jahutusvesi Ida-Virumaal paiknevate elektrijaamade tarbeks. Mahult järgneb kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav kuivendusvesi.
Eesti suurema veevõtu moodustab jahutusvesi Ida-Virumaal paiknevate elektrijaamade tarbeks. Mahult järgneb kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav kuivendusvesi.
Keskkonnaportaalis on avaldatud 2025. aasta aruanne ulukiasurkondade seisundist koos küttimissoovitustega ning ulukite tekitatud metsakahjustused.
Pinnavesi on maismaavesi (välja arvatud põhjavesi) ning siirdevesi, rannikuvesi ja keemilise seisundi hindamisel ka territoriaalmeri. (Veeseadus)
Eesti on alates 2000. aastast Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) kohaselt esitanud andmeid riigi summaarsete ja valdkondlike heitkoguste kohta. Välisõhu saasteainete heitkogused arvutatakse erinevate tegevusalade kohta nii paiksete kui ka hajusheiteallikate lõikes. Peamiste saasteainete heitkogused Eestis on perioodil 1990–2023 vähenenud märkimisväärselt.
Eesti looduse infosüsteem (EELIS) andmestike info