Eesti suurema veevõtu moodustab jahutusvesi Ida-Virumaal paiknevate elektrijaamade tarbeks. Mahult järgneb kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav kuivendusvesi.

Veeteenuse hind koosneb üldjuhul mitmest komponendist, sisaldades tasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste eest, aga ka sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Veeteenuse hinna kujundamises osaleb ka Konkurentsiamet.

Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks.

Eestis ulatub veeteenuse pakkumiseks vajaliku taristu pikkus üle 17 000 km.

2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Käesolevas aruandes uuriti põhja- ja pinnaveest leitud pestitsiidi (glüfosaat ja selle derivaat AMPA) ja nitraatiooni võimalikke allikaid nitraaditundlikul alal (NTA).

Metoodikad merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuteks KMH-de teostamisel, looduskaitsealade inventeerimisel, üle-eestiliste merepõhja elupaikade kaartide loomisel ja LoD elupaigatüüpide seisundi hindamisel.

Viimasel kümnendil on Eesti välisõhu kvaliteet oluliselt paranenud, kuid muutused on olnud erinevate saasteainete lõikes küllaltki erinevad. Õhuaruanne annab ülevaate Eesti õhukvaliteedist, peamistest saasteainetest ja nende mõjust inimese tervisele, heiteallikatest ning õhusaaste trendidest.