Keskkonnaagentuur kasutab eluslooduse seireks, näiteks suurkiskjate, lendorava, metssea ja paljude teiste ulukiliikide asurkondade seisundi ja arvukuse hindamiseks, rajakaameraid. Rajakaamerad on isetoimivad kaamerad, mis reageerivad liikumisele ja salvestavad looduses fotosid või videofaile, videorežiimis töötavad kaamerad salvestavad ka heli. Heliga salvestis annab olulist infot vaadeldavate isendite omavahelise kommunikatsiooni ja muude käitumuslike iseärasuste kohta. Osaliselt (REM metoodikal* põhinevas seires) kasutatakse kaamera salvestiste töötlemisel tehisintellektil põhinevat liigituvastuslahendust**. Kui inimene satub kaamera vaatevälja ja jääb salvestisele, siis need andmed kustutatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast salvestise üleslaadimist. Isikuandmeid sisaldavaid salvestisi ei säilitata va kui keskkonnaseire andmed viitavad keskkonnaohu ja olulise keskkonnahäiringu olemasolule. Salvestist, mis võib viidata keskkonnaohu ja olulise keskkonnahäiringu olemasolule säilitatakse asjaomaselt järelvalveasutuselt vastuse/otsuse saamiseni.
Isikul on õigus pöörduda Keskkonnaagentuuri poole, kui tal on kahtlus, et ta on jäänud salvestisele ning tema soovi korral kustutatakse vastavad andmed koheselt. Salvestisi säilitatakse vaid loodusvaatluste või keskkonnaohu ja olulise keskkonnahäiringu tõendamise eesmärgil.
Keskkonnaagentuuris kasutatavatel rajakaameratel on peal infokleebis, millel on kirjas asutuse nimi, kontakttelefoni number, kaamera ID number ja QRkood, mille vahendusel jõuab antud infolehele. Parajasti toimuvate seiretööde ajaks on seirepiirkonnas suuremate metsateede äärde paigaldatud ka rajakaamerate kasutamisest teavitavad kollased infosildid.
Kaamerate kasutuskorraga saab tutvuda siin: Avalik dokumendiregister
Keskkonnaagentuuri isikuandmete töötlemise põhimõtetega on võimalik tutvuda siin: Isikuandmete töötlemine | Keskkonnaagentuur
- Hetkel tehtavad seiretööd
-
Erinevate ulukiliikide asustustiheduse hindamiseks kogub Keskkonnaagentuur (REM metoodikal põhinev seire) rajakaamerate abil vaatlusinfot järgnevatel seirealadel:
Ajavahemikul 30. märts kuni 8. mai 2026
- seireala nr 33 (Rannu-Pühaste)
Ajavahemikul 20. aprill kuni 29. mai 2026
- seireala nr 23 (Kullavere-Pala-Kaiu, Jõgeva maakond)
- seireala nr 35 (Valga-Õru, Valga maakond)
- seireala nr 15 (Koigi-Koeru-Päinurme, Järva maakond)
- seireala nr 31 (Tihemetsa-Mõisaküla, Pärnu ja Viljandi maakond)
Ajavahemikul 27. aprill kuni 7. juuni 2026
- seireala nr 3 (Kunda-Vasta, Lääne-Viru maakond)
- seireala nr 4 (Nõva-Keibu, Harju maakond)
- seireala nr 5 (Haiba, Harju maakond)
- seireala nr 11 (Haapsalu-Martna, Lääne maakond)
- seireala nr 12 (Sooniste-Risti-Märjamaa, Rapla maakond)
- seireala nr 16 (Laekvere-Venevere-Käru, Lääne-Viru maakond)
- seireala nr 28 (Kärevere-Sojamaa-Tähtvere, Jõgeva maakond)
- seireala nr 32 (Sudiste-Veisjärv, Viljandi maakond)
Igale seirealale paigaldatakse riigile kuuluvatele metsaaladele viieks nädalaks kokku 26 rajakaamerat. Kõikide seires kasutatavate kaamerate ees (kaamera vaatevälja keskele) on 5 m, 10 m ja 15 m kaugusele ~80 cm pikkused puidust märgised. Teede ja matkaradade vahetusse lähedusse ja/või suunatuna neile REM seireks kaameraid ei paigaldata.
Ulukite püsiseirealade kaardiga saad lähemalt tutvuda siit.
* REM metoodika (nn juhusliku kohtumise mudel, inglise keeles random encounter model; Rowcliffe et al. 2008) on erinevate ulukiliikide asustustiheduse (st isendite arv pinnaühiku kohta) hindamise meetod, mis põhineb looduses juhuslikult valitud asukohtadesse paigaldatud rajakaamerate (nimetatakse ka kaameralõksudeks) poolt kogutud vaatlusinfol (fotod või videosalvestised). Erinevalt mitmetest teistest kaameralõksudel põhinevatest meetoditest ei ole REM metoodika kasutamisel vaja kaamerate vaatevälja sattunud liigi erinevaid isendeid üksteisest eristada. Küll aga tuleb REM asutustiheduse hindamiseks lisaks liigi vaatluste arvule ning vaatluste kogumiseks tehtud pingutusele (kaamerapäevade arv), hinnata kaamera salvestiste põhjal ka näiteks loomade asukohta vaatlusjuhtumi alguses, vaatlusjuhtumi kestvust ning vaatlusjuhtumi vältel looma poolt läbitud vahemaad. REM meetodikast ja selle katsetamisest Eestis ELME projekti (I) raames loe lähemalt siit.
** Keskkonnaagentuuri poolt kasutatav liigituvastuskeskkond loodi rajakaamerate fotode analüüsiks ja REM meetodil erinevate ulukiliikide arvukuse määramiseks (II ja III). Süsteem võimaldab luua vaatlusala kohta määratud perioodiks projekti, mille baasilt arvutatakse alal paiknevate liikide asustustihedus (isendite arv 1 km2 kohta). Süsteemi kasutamiseks salvestatakse projekti alla rajakaameratega kogutud pildid, kus need tehisintellektiga klassifitseeritakse ning seejärel rakendatakse REM mudelit liikide (Rowcliffe et al. 2008) arvukuse määramiseks. Süsteem võimaldab projektis kogutud piltide baasilt luua raporteid lähtuvalt lähteülesandes määratud struktuurile, korrigeerida ebatäpse määratlusega vaatlusjuhtumeid ja treenida tehisintellekti liigituvastusmudelit uute piltide põhjal.
I. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 tegevus nr 8.1.8 „Elurikkuse sotsiaalmajanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid” (ELME projekt; SFOS: 2014-2020.8.01.16-0112). Rahastajad: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Vabariik.
II. Liigituvastustarkvara tehnoloogilise lahenduse analüüs ja töötava tehnilise lahenduse prototüüp (hankeleping nr 4-3/21/1) Rahastamine: SF projekt „Seire ja liigituvastus pildituvastuse abil (tehisintellekt)“ nr 2014-2020.12.03.20-0699. ERDF 2014-2020.12.3.1. Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs).
III. Liigituvastuslahenduse edasiarendused (hankeleping nr 6-2/24/37). Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi projekt „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine (SEME3), projekti nr 2021-2027.2.03.23-0008.