Käesoleva töö eesmärgiks oli välja tuua Suuremõisa jõe mittehea koondseisundi põhjused ning analüüsida nimetatud veekogumite koormusallikate mõju seisundile.
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja tuua Kurna oja (VEE1093100) mittehea koondseisundi põhjused ning analüüsida veekogumi koormusallikate mõju seisundile. Analüüsimisel tuli hinnata, kas veekogumit mõjutavad tegurid on inimtekkelised või on tegemist looduslike protsessidega.
Käesoleva töö eesmärgiks oli kaardistada Kaiavere, Kaiu, Raigastvere, Tamula ning Ähijärve järve valgalal olevad koormusallikad, töötada välja nende koormusallikate mõju vähendamise meetmed, mis võimaldavad saavutada 6–12 aasta perspektiivis nende pinnaveekogumite hea seisundi (vt lisa 1). Juhul, kui koormusallikate kaardistamise mõju vähendamise meetmete väljatöötamise käigus ilmneb, et...
Käesoleva töö eesmärgiks oli teha aasta jooksul olulisemate Pärnu lahe rannikuveekogumi ja Pärnu jõe Pärnu_3 vooluveekogumi seisundit iseloomustavate indikaatornäitajate seire sarnaselt riiklikule progammile ning võrrelda nii saadud keskkonnaseisundi hinnangut riikliku seire andmetega ning hinnata seisundit halvendavate ainete päritolu või näitajate kesiste väärtuste põhjusi.
Sügis oli Eesti vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.
Uuringud on seotud Eesti suurkiskjate (karu, hunt, ilves) elupaiga kasutuse ja toitumisega, nende geneetikaga, samuti kahjustuste ekspertiiside parandamisega.
Uluksõraliste rakendusuuringute teemad keskendusid elupaigakasutusele eri aastaaegadel, asustustihedusele, kahjustuste hindamismetoodikatele, haigustekitajatele ja viljakusele ja seiremetoodikate parendamisele.
2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005-2023 keskmine.
Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus on novembris kogutud andmete põhjal 2 924 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 75,4%.
Töö koostamisel lähtuti järgmistest eesmärkidest: 1. Võrrelda setete kuhjumise dünaamikat võrreldes 2018 aastaga ja anda hinnang, millist mõju (olemus ja olulisus) avaldavad Ahja jões kogunevad/kuhjunud setted. 2. Anda hinnang, kui kaugele on setete kuhjumisel piirkonnas tuvastatav Saesaare paisu paisutuse mõju. 3. Pakkuda välja täiendavad lahendused (sealhulgas võimalikud insener-tehnilised...