Möödunud seireaasta oli mitmekesine – kui Kabli linnujaamas oli tavapärasest rahulikum, siis hallhüljeste ja ööliblikate loendamistel löödi rekordeid.

Tule kuulama/vaatama videoülevaadetest 2021. aasta seiretulemusi Keskkonnaagentuur tutvustab 2021. aasta keskkonnaseire tulemusi Keskkonnaportaalis, et anda ülevaade keskkonnas toimuvast. Iga kuu teisel neljapäeval hakkame jagama ja näitama keskkonnateemade ühtses digiväravas, Keskkonnaportaalis ning Keskkonnaagentuuri sotsiaalmeedia kanalites (FB ja IG), 2021… INNAR KALDLAUR N, 12/05/2022 - 08:59

Maa-ameti 3D kaardirakendus täienes kolme uue andmekihiga. Linnadele lisandusid analüütilised ja realistlikud taimkatte mudelid ning Tallinnale Nõmme linnaosa keskuse võrkmudel.

Maa-ameti andmetel tehti 2022. aastal haritava maaga 1452 ostu-müügitehingut, mida on viiendiku vähem kui aasta varem. Samas tehingute koguväärtus jätkas kasvu ja oli 110,1 miljonit eurot, käive suurenes 2021. aastaga võrreldes poole miljoni euro võrra.

2021. aasta looduskaitse ülevaade: aastaga lisandus ligi paarsada kaitsealuste liikide püsielupaika Värskest Keskkonnaagentuuri looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti pindalast (koos territoriaalmerega) on endiselt kaitse all 23 protsenti ning maismaal on kaitsealust territooriumi 19,5 protsenti. Ülevaatest saab lugeda veel sellest, et aastaga on Eestis lisandunud oluliselt kaitsealuste liikide...

Teadlikkus kliimamuutuste hävitavast mõjust inim- ja keskkonnale pole sundinud veel riike piisavalt kiiresti kasvuhoonegaaside teket piirama. Värske uuring aga kinnitab, et inimeste tegevusel tekkinud kliimamuutused võtavad meilt elamisväärse elukeskkonna.

Eesti ja Georgia soovivad tugevdada keskkonnaalast koostööd Neljapäeval, 28. aprillil kohtusid Keskkonnaagentuuri esindajad Georgia delegatsiooniga, et arutada keskkonnaalase koostöö edendamise võimalusi ning vahetada omavahel praktilisi kogemusi. Innar Kaldlaur T, 03/05/2022 - 08:54

Kolmapäevast reedeni New Yorgis toimuva veekonverentsiga soovib ÜRO survestada maailma riike astuma otsustavaid samme vee senisest jätkusuutlikumaks majandamiseks. Veekonverents leiab taas aset pärast ligi 50-aastast pausi. Paljud küsimused, mida arutati ÜRO esimesel veekonverentsil 1977. aastal Argentiinas, on aga endiselt lahendamata.

Keskkonnaministeerium arutab koos ettevõtete ja teiste huvitatud osapooltega, milline seisukoht võtta Euroopa Komisjoni tehtud ettepaneku suhtes karmistada pärast 2030. aastat raskeveokite CO2-heite norme.

Tänase hääletusega Euroopa Liidu energeetikanõukogus said maakasutuse ja metsanduse ehk LULUCFi ning jõupingutuste jagamise sektorite kliimaeesmärgid ja sisepõlemismootoriga autode keeld lõplikult kokku lepitud. Vastuvõtmist ootavad veel vaid ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muudatused.