Veetase ja vooluhulk tõotavad Võhandu maratonil üsna kiiret sõitu
XVIII Võhandu maraton toimub juba sel laupäeval. Ka Keskkonnaagentuur on kohal nii veeseisude, ilmateate kui ka osalejatega!
XVIII Võhandu maraton toimub juba sel laupäeval. Ka Keskkonnaagentuur on kohal nii veeseisude, ilmateate kui ka osalejatega!
Kahepaiksete vabatahtliku seire eesmärk on kahepaiksete liikide leviku kaardistamine Eestis. Pikas plaanis võimaldab see samade veekogude korduval seiramisel jälgida muutuseid liikide arvukuses ja seisundis.
Avaldasime Keskkonnaagentuuri blogis õhusaasteainete heitkogustest videoloo ja põhjalikuma postituse, kus toome välja 8 tulemust õhusaasteainete heitkoguste viimastest trendidest.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni globaalse kliima raport 2022 paneb fookuse peamistele kliima indikaatoritele – kasvuhoonegaasid, temperatuur, maailmamere veetaseme tõus, ookeanide soojus ja hapestumine, merejää ja liustikud. Samuti rõhutab kliimamuutuste ja ekstreemsete ilmaolude mõjusid.
Maailmas sõidab iga sekund üks veoautotäis riideid prügimäele või põletusahju. Ka Eestis pole tekstiilijäätmete ümbertöötlemiseks veel head lahendust, kuid lootus peitub koostöös teiste riikidega.
Eestis on täna 0,6 autot inimese kohta ning praeguse prognoosi järgi liigub meie teedel järgmisel aastal juba miljon autot. See on muljetavaldavalt suur arv ning selle peatamiseks tuleb midagi ette võtta.
Keskkonnaagentuuri ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) seirealadel märgati aprilli viimasel nädalal, et kooreüraskid on talvitumispaikadest väljumas. Kohati oli lendlus piirkonniti massiline. Seega tuleks hiljemalt enne järgmiste soojade ja kuivade kevadilmade saabumist metsaomanikel üles panna feromoonpüünised. Kuuse-kooreüraski vaatluseid saab edastada Loodusvaatluste nutirakenduse abil.
Antud analüüsi eesmärgiks oli koondada perioodil 1997-2003 mõõdetud kaadmiumi, elavhõbeda ja plii mõõtmistulemused ning leida nende põhjal reostuskoormuste hinnangud Soome lahte, Liivi lahte ja Läänemere avaossa Eesti territooriumil. Raskmetallide reostuskoormusi hinnati kolmest allikast: maismaalt, atmosfäärist ja heitvee otselaskmetes