Keskkonnaportaali põhiteemade ja funktsionaalsuse lühitutvustus ühel lehel!

Välisõhu valdkonnas tehakse iga-aastastelt ülevaateid riigi paiksetest ja hajusheiteallikatest õhku paisatud saasteainete heitkogustest ja nende suundumustest. Siit lehelt saab ülevaate õhusaasteainete heitkogustest Eestis.

Vastavalt kliimamuutuste raamkonventsioonile ja Kyoto protokollile on Eesti kohustatud aru andma kasvuhoonegaaside heitkogustest ja sidumisest maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) ja KP LULUCF valdkondades. Heitkogused ja sidumine tuleb hinnata kõigi süsinikuvoogude, sealhulgas ka puistu varises ja mullas akumuleeruva süsiniku osas.

Eestil on alati olnud metsaga tihe side. Metsad mängivad ühiskonnas olulist rolli, pakkudes meile erinevaid ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtusi, mistõttu tuleb pöörata suurt tähelepanu metsade ökoloogilise tasakaalu säilimisele.

Veekasutus on veekogust või põhjaveekihist vee võtmine, aga ka heitvee veekogusse tagasijuhtimine. Lisaks kuulub selle mõiste alla veekogu kasutamine majanduslikul eesmärgil (nt elektritootmiseks) või muul moel. Vee kasutamist reguleeritakse vee- või kompleksloaga.

Analüüs annab ülevaate Eestis viimase kümne aasta (2010–2020 a.) jooksul toimunud muutustest ja peamistest teguritest, mis on mõjutanud välisõhu kvaliteeti.

2019. aastal valminud töö eesmärgiks oli luua metoodika kimalaste seiramiseks, mis võimaldaks koguda informatsiooni erinevate alade ja koosluste kohta.

Tänapäeva pidevalt muutuvas maailmas seisame silmitsi ühise väljakutsega - kuidas planeerida maakasutust ja loodushüvede (ökosüsteemiteenuste) kasutamist.