Augusti lõpust kuni 5. oktoobrini küttisid jahimehed Eestis üle 2000 metssea, mis on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Käesoleva töö eesmärk oli kaardistada veekogumil Vainupea_2 (Vainupea Kandle paisust suudmeni) asuvad koormusallikad, kesise seisundi põhjused ning pakkuda välja võimalusi hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamiseks ja elupaikade taastamiseks.
TerraDT ja Nordic Cryosphere Digital Twin (NOCOS DT) – kaks juhtivat algatust, mis on eesliinil krüosfääri digitaalkaksikute arendamisel – ühendavad jõud ühises interaktiivses töötoas, et uurida, kuidas digitaalkaksiku tehnoloogiad aitavad kaasa meie arusaamisele merejää dünaamikast Arktikas, Läänemeres ja mujal.
Tänavu puhastatakse selguseta päritolu jäätmetest kokku kolm maatükki kolmes maakonnas: Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal. Reformimata riigimaale veetud jäätmete ja nendest tekkinud saastuse likvideerimiseks on Keskkonnaameti eelarves 40 tuhat eurot.
EKJA koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuriga kutsub seminarile „Tõendatud keskkonnahoidlikkus: EMAS ja ELi ökomärgis“, mis toimub ministeeriumite ühishoones (Suur-Ameerika tn 1, Tallinn). Võimalik on seminari kuulata ka veebis.
Kuidas on kohtuda metsas värbkakuga – väikese, kuid üllatavalt julge kakulisega? Janek Joab räägib kohtumiste lugusid, piltide sünni telgitagustest ning sellest, kuidas lind kogu jäädvustamise kulgu juhib.
Kliimaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) koostöös valminud määrus loob toetuse biometaani sisestuspunkti rajamiseks gaasi ülekandevõrku, suurendab kodumaise taastuvgaasi osakaalu ning toetab energiasüsteemi varustuskindlust.
KIKi juurde luuakse keskkonnahariduse arenduskeskus, mis hakkab valdkonna tulevikku vastavalt tegevuskavale koostöös Kliimaministeeriumiga suunama. Uue keskkonnateadlikkuse ja -hariduse tegevuskava koostamine saab hoo sisse ülejärgmisel nädalal toimuval keskkonnahariduse konverentsil.
Kliimaministeerium on algatanud uuringu, mille eesmärk on lihtsustada keskkonnamõjude hindamist. Eesmärk on välja selgitada, millised tegevused avaldavad kliimale piisavalt olulist mõju, et neid tuleks käsitleda täiendavalt keskkonnamõju hindamise protsessis. Uuringu tulemused aitavad luua selgema ja õiglasema aluse majandustegevuste mõju hindamiseks kliimaeesmärkide saavutamisele.
8.–9. oktoobril toimus Pärnumaal Ojakol seminar „Üleujutusteks valmistumas – riskid, teadmised ja lahendused“, mille eesmärk oli tugevdada Eesti valmisolekut üleujutuste ennetamiseks ja nendega toimetulekuks, tuues kokku teadlased, päästjad, omavalitsused ja poliitikakujundajad.