Eesti põldudel ja metsades jälgitakse regulaarselt, mis toimub meie muldadega. Viimase ligi 20 aasta jooksul on uuritud mullaseire raames 30 põllumulla seireala üle Eesti – et teada saada, kui puhtad on meie mullad ja kas sinna on hakanud kogunema ohtlikke aineid.

Eile Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu keskkonnanõukogul esindas Eestit energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Arutelude keskmes olid romusõidukite määruse uuendused, kliimamuutuste raamkonventsiooni COP30 kohtumise ettevalmistus ning muud Euroopa rohereformiga seotud küsimused.

Loodusmaja on saavutanud oma täiskõrguse ning tähistab sarikapärja allatoomise traditsiooniga ehitustööde kordaminekut ja edukat jätkumist. Eesti suurim avalikuks kasutuseks plaanitud puithoone valmib 2026. aastal ja avatakse 2027. aasta alguses.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Raportile on lisatud ülevaade põhjapoolkera kevadest (märts-aprill-mai). Enamik andmeid pärinevad...

Riiklik energia- ja kliimakava ehk REKK ei sea uusi eesmärke ega meetmeid, vaid on sisult aruanne Euroopale meie kliima- ja energiapoliitika edenemise kohta. Ajakohastamine on eelduseks Eestile algatatud rikkumismenetluse lõpetamiseks.

Kliimaministeerium tunnustab igal aastal haridusasutusi, kes paistavad silma süsteemse ja mõjuka tegevusega keskkonnahariduse edendamisel. 2025. aasta keskkonnasõbraliku haridusasutuse preemia pälvivad Tartu Jaan Poska Gümnaasium ja Rannamõisa lasteaed.

Pikaajalisest keskmisest soojemale kevadele panid aluse eriliselt soe märts ja aprill. Kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi endaga kaasa mitmeid päeva soojarekordeid ja uuendatud sai ka Eesti aprilli soojarekord.