Karinu IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH aruande avalik arutelu
Avalikustamisel on Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine KMH aruanne.
Avalikustamisel on Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine KMH aruanne.
Keskkonnaagentuur viis Kliimaministeeriumi tellimusel läbi põhjaliku elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisvõrgustiku analüüsi, et hinnata jäätmete kogumise korraldust, tarbijate teadlikkust ning teiste riikide häid praktikaid. Uuringu eesmärk oli teha ettepanekuid, et tõsta elektri- ja elektroonikajäätmete kogumise taset Eestis ja täita Euroopa Liidu seatud 65% kogumismäära nõue.
23. detsembril on klienditoe telefon avatud kuni 13.00 ja 24. kuni 26. detsembril on klienditoe telefon suletud.
Jõulud on aeg, mil tähistame rõõmu, armastust ja koosolemist. Paraku kaasneb sellega sageli ka suur keskkonnamõju – alates kingituste ja toidu raiskamisest kuni energia ja pakendite üleliigse tarbimiseni. Kui aga teha teadlikke valikuid, on võimalik jõulud läbi viia keskkonnasõbralikumalt, ilma, et kaoks pühadega kaasaskäiv võlu.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) otsis videokonkursiga mini Negavatt 1.-6. klasside õpilaste ideid nutijäätmete vähendamiseks. Nooremas vanusekategoorias saavutasid esikoha Tarvastu Gümnaasiumi ja vanemas vanusekategoorias Kuressaare Nooruse Kooli õpilased. Kokku saabus konkursile 51 nutikat videot üle Eesti.
Pernova Hariduskeskuse juurde valmis sel kevadel unikaalne kliimahariduse näidisala SmartPark ning taastuvenergial põhinev keskkonna ja kliimamuutuste väliõppeklass. Hariduskeskuse direktor Kaire Mertsin nendib, et projekti periood ja eelarve olid pingelised, kuid tulemus on kõike seda väärt.
Keskkonnaagentuur on avaldanud värske keskkonnaülevaate peatüki vesi. Eesti mageveevarude seisund on üldiselt piisav nii rahvastiku kui majanduse vajaduste katmiseks. Küll aga on oluline mõju Eesti vete seisundile põllumajandusel, tööstusel ning vooluveekogumite paisutamisel.
Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.
Megatrendid on ulatuslikud ja aeglaselt kujunevad muutused, mis kord juurdununa avaldavad sügavat ja pikaajalist mõju erinevatele inimtegevustele, protsessidele ja arusaamadele. Need on juba praegu jälgitavad ning kujundavad olulisel määral väga paljude inimeste, riikide, regioonide aga osalt ka kogu maailma tulevikku.
Kliimaministeerium suunas 2024. aastal pea 6 miljonit eurot väikeelamute kütteseadmete toetuseks. Kütteseadmete uuendamisega saavad toad energiasäästlikumalt soojaks ja paraneb välisõhu kvaliteet 24 Eesti linnas.